Meesliikme suurus puhkamisel,

Seetõttu peaks tupe keskkond olema võimalikult aluseline.. Maksim Zhurkin RUS Sageli on olukordi, kus partnerid on terved, ja viljatusele pole selget põhjust, kuid ka rasedust ei toimu. Harry Lemberg kirjutas vastupidavustreeningu alustest ja Tõnu Raid jagas treeneri nõuandeid. Eraldi vaadati telerit siis, kui erinevad pereliikmed soovisid vaadata erinevaid telekanaleid ning kompromissile ei jõutud.

Meediakasutus vanusegruppides Lisa 2. Meediapäeviku küsitlusblankett Lisa 3. Iga meedium jaguneb kindlateks kanaliteks, mille kaudu info inimesteni jõuab. Meediumeid on palju ning nende kanaleid veelgi enam. Seega tuleb inimestel teha pideval valikuid, milliseid meediumeid ja meediakanaleid tarbida, kui suures mahus valitud meediumeid tarbida, kui palju tähelepanu erinevate meediumide tarbimisele pühendada. Selliseid otsuseid teevad inimesed iga päev, lähtudes otsustamisprotsessis isiklikest hoiakutest ja eelistustest.

Kinnistuvatest hoiakutest ja harjumustest kujunevad lõpuks välja kindlad meediatarbimisharjumused. Käesolev bakalaureusetöö põhineb Uurimuse peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid meediumeid ja millises mahus Eestis tarbitakse ehk milline oli meediapäeva pikkus ja struktuur Eestis vaadeldavatel aastatel.

Käesolevas bakalaureusetöös jätkan seminaritöös Villota alustatut. Kui seminaritöö sisaldas vaid ja aasta Meediapäeva tulemuste kvantitatiivset analüüsi, siis käesolevas bakalaureusetöös on lisandunud ka aasta tulemused ning kokkuvõte Meediapäeva Meesliikme suurus puhkamisel tulemustest kolme aasta peale kokku.

Lisaks Meediapäeva tulemuste kvantitatiivsele analüüsile on käesolevas bakalaureusetöös kvalitatiivselt analüüsitud ka veel eelpool märgitud ainekursuse raames aastal üliõpilaste kirjutatud kodutöid teemal Ühe pere meediapäev.

Suusaorienteerumine teevaliku ees

Töödest võetud tsitaate ja põhilisi seisukohti on töös kasutatud Meediapäeva tulemuste illustreerimiseks. Töö eesmärk on uurida, millised on Eesti inimeste hoiakud ja meediatarbimisharjumused meediapäevikute ja Ühe pere meediapäeva esseede põhjal. Vastuse leidmiseks töö põhiküsimusele tuleb aga vastata eelnevalt mõningatele teistele küsimustele, nagu nt: 4 5 mis meediumeid ja meediakanaleid Eesti inimesed kõige meelsamini tarbivad; kui palju aega nad keskmiselt erinevate meediumide tarbimisele kulutavad; millised on peamised eestlaste meediatarbimisotsuseid mõjutavad hoiakud.

Teema väärib uurimist kuna ajalehtede ja ajakirjade lugemist ning internetikasutust ei ole Eestis ajaliselt, st minutilise täpsusega, veel mõõdetud. Statistikaamet on küll eelnevatel aastatel läbi viinud vastavate meediumite ajakasutuse uuringu, kuid seda tehti erinevat metoodikat kasutades. Üldiselt on meediapäeva pikkust siiani määratud vaid oletuslikult ning seetõttu puuduvad selle kohta ka täpsed andmed. Olgugi et ka minu uurimus on sondeeriv ja ei pretendeeri esinduslikkusele, võimaldab see siiski välja tuua tendentse vanusegruppide meediakasutuses Töö Meesliikme suurus puhkamisel olid Vaadeldavas Meesliikme suurus puhkamisel annan kõigepealt ülevaate viimase viie aasta meediakasutuse tendentsidest Eestis, heites seejuures parema taustsüsteemi loomise eesmärgil põgusalt pilgu ka minevikku ja võrreldes eestlaste meediakasutuses esile tulevaid põhitendentse ka mõningate Euroopa riikide elanikkonna meediakasutusega.

Seejärel kirjeldan lähemalt töö metoodikat ja valimit. Tulemuste analüüsi osa jaguneb kaheks. Esimeses alapeatükis vaatlen, milline on erinevate meediumite jälgimise ajaline maht tänases Eestis, vastates uurimistulemuste põhjal sellistele küsimustele nagu nt: Missugune on meediapäeva pikkus keskmise eestlase jaoks? Kui palju aega kulutab eestlane keskmiselt erinevate meediumide tarbimisele?

Kui pikk on meediapäev keskmiselt erinevates vanusegruppides?

Otsingutulemused

Kuidas erinevad vanusegrupid meediakasutuse mahu poolest üksteisest erinevad? Esimese peatüki teises alapeatükis vaatlen, kuidas jaguneb eri meediumitele kulutatav aeg konkreetsete kanalite vahel, sealhulgas käsitlen eraldi nii põhi- kui kõrvaltegevusena tarbitud meediumeid TV, raadio. Seega leian konkreetses alapeatükis vastuse küsimusele - Missugused on eestlaste meediakasutuses domineerivad kanalid?

Missugused Meesliikme suurus puhkamisel meediakanalite eelistuses valitsevad vanusegruppide vahel? Lisaks Meediapäevikute andmete kvantitatiivsele analüüsile kõrvutan nii esimeses kui teises peatükis saadud tulemusi ka aastatel 6 üliõpilaste kirjutatud kodutöödes Ühe pere meediapäev esitatud peamiste hoiakutega.

Diskussiooni ja järelduste osas seon saadud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tulemused töö alguses äratoodud empiirilise materjaliga. Pühendan käesoleva bakalaureusetöö oma suurepärasele juhendajale professor Peeter Vihalemmale, kelle innustuse, abivalmiduse Meesliikme suurus puhkamisel toetuseta ei oleks see töö saanud sündida.

Tänu Peeter Vihalemmale jõudsin arusaamisel, et tõeliselt inspireeriva juhendaja käe all võib ükskõik mis teemal naudinguga ja hästi kirjutada.

Flakitooriistade suurendamine

Samuti tänan Anu Massot, kes jagas lahkelt soovitusi tabelite vormistusliku külje osas ja kallist Mikk Herjat, kes tutvustas mind lähemalt andmetöötlusprogrammi excel Meesliikme suurus puhkamisel ning oli suureks emotsionaalseks toeks kogu töö kirjutamise käigus. Selleks, et leida vastus küsimusele, milline on eestlaste keskmine meediapäev oma struktuurilt ehk mis mahub keskmise eestlase keskmisse meediapäeva, tuleks esmalt vaadelda, milline on erinevate meediumite jälgimise ajaline maht Eestis ning teiseks uurida, kuidas eri meediumidele kulutatava aeg jaguneb konkreetsete kanalite vahel Vihalemm Erinevate meediumide jälgimise ajaline maht Taasiseseisvumisega aastal kaasnesid suured muutused Eesti ühiskonnas, sealhulgas ka Eesti meediamaastikul.

Uuest meediasüsteemist võrsus rohkelt uusi sisult ja vormilt väga mitmekesiseid meediakanaleid. Meedia muutumisega kaasnesid ka suured muutused inimeste meediakasutusharjumustes. Muutused Eesti meediamaastikul on võrreldavad muutustega paljudes teistest Euroopa riikides, nagu nt uue meedia ja globaalse TV ilmumine Vihalemm aastal läks enamik lehti erakätesse ja turule tuli palju uusi perioodikale.

Elamiskulude tõus tõstis ka perioodiliste väljaannete hindu, mis omakorda viis ajalehtede ja ajakirjade tellimuste ja trükiarvu järsu languseni Vihalemm Kui ndate lõpus luges keskmine eestlane regulaarselt 7 ajalehte ja ajakirja Lauristin et al 88siis 90ndate lõpul ei saanud paljud eestlased endale lubada isegi mitte ühe ajalehe tellimist Vihalemm Lisaks trükimeedia erastamisele, tekkisid ka uued era raadiojaamad ja TV kanalid.

Microsoft Word - Bakalaureusetöö 2 _PR_.doc

Elektroonilise meedia tarbimine kasvas trükimeedia tarbimise kahanemise arvelt. Aastatel oli raadio kuulamise keskmiseks ajaks keskmise eestlase kohta 3 tundi Suur peenis 29 minutit. Teleri vaatamise aeg on Kui ndate keskel oli see erinevate uuringute andmetel kuni 1 t 50 min päevas Meesliikme suurus puhkamisel Kuna aasta alguses muutis Emor oma televaatamise monitooringu metoodikat senise vaatajapäeviku asemel võeti kasutusele televiisori külge kinnitatud mõõdik, mis fikseerib televiisori lülitatuse teatud kanalilesiis muutus ka valimi vanuseline koosseis.

Senise a vanuse elanikkonna asemel on nüüd vaatluse all kõik, kel vanust vähemalt 4 aastat. Seepärast ei ole ja aasta teleri vaatamise ja raadio kuulamise kohta käivad andmed üks üheselt aasta andmetega võrreldavad. Eestlaste keskmine raadiokuulamise aeg oli aasta andmete põhjal 4 t ja 43 min päevas. Alates aastast, kui Internet esmakordselt Eestisse jõudis, on selle levik olnud väga kiire vt Herron aastaks on Eesti 10 paremini Internetiga varustatud Europe Internet Usage ja avalikke Interneti teenuseid pakkuva Online services Euroopa Liidu riigi seas ibid.

Üldiselt võib erinevate uurimistulemuste põhjal öelda, et keskmine TV vaatamisele kulunud aeg suurenes aastani ning stabiliseerus seejärel.

Category: Health & Beauty

Raadio kuulamise määr 8 9 on viimaste aastate jooksul samuti suhteliselt stabiilne. Võrreldes aastaga on raadiokuulamise määr aastal vaid veidi langenud ibid. Ühte lehenumbrit luges lihtsalt rohkem inimesi kui nõukogude ajal. Ajalehti laenati naabritelt, neid loeti töö juures või raamatukogus. Sama tendents kehtib ka tänases Eestis, kuid kuna ajalehtede tiraaž on suurenenud vähe ja ajalehtede lugemus on langenud, siis on iga ajalehe kohta vähem lugejaid Vihalemm.

Kui aeg-ajalt lehte lugevate inimeste hulk on jäänud eestlaste seas suhteliselt stabiilseks, siis regulaarsete lugejate arv kahaneb veidi. Kas on voimalik toesti suumida liige nt 80ndate lõpus luges keskmine eestlane keskmiselt vähemalt 6 lehte regulaarselt ja sama palju ebaregulaarselt, siis aastaks olid need näitajad vastavalt 2,3 ja 1,7.

Jacki ja Knave vahe

Ajakirju on ikka ajalehtedest vähem loetud. Olgugi, et ajakirjade lugemist ei ole Eestis ajaliselt mõõdetud, arvatakse teiste maade uurimistulemuste põhjalet keskmiselt kulutab eestlane ajakirjade lugemisele 10 minutit päevas Vihalemm vt tabel 1. Alates aastast on ajakirjade lugemine vähenenud rohkem kui ajalehtede lugeminevaatamata kestvatele pingutustele ajakirju lugejatele atraktiivsemaks muuta Vihalemm Kui nii regulaarselt kui ka juhuslikult ajalehti lugevate inimeste hulk on aastatega vähenenud, siis ajakirjade puhul on need kaks lugejategruppi arvuliselt püsima jäänud, vaatamata sellele, et loetavate väljaannete arv kahaneb olgugi, et ilmuvate ajakirjade arv on üle 5 korra suurem kui nt ndatel aastatel aasta sügisel luges keskmine eestlane pidevalt 2,9 ja vahetevahel 3 ajakirja.

Kuna ka internetikasutust ei ole Eestis ajaliselt mõõdetud, siis tuleb ka selle puhul oletusi teha teistes maades tehtud uurimuste põhjal, kus internetikasutus varieerub 6 minutist 54 minutini päevas.

Keskmise eestlase kohta tuleks sel juhul Meesliikme suurus puhkamisel vähemalt 20 minutit päevas vt tabel 1. Siiski ei tohi unustada, et nende arvude puhul on tegemist ligikaudsete näitudega. Eestlaste meediakasutuse näitajaid suurendab märkimisväärselt eestlaste suur raadio kuulamise harjumus, mille poolest ületavad eestlasi Euroopas vaid poolakad ja iirlased. Eestlaste meediapäeva pikendab ka televaatamise suur maht, mis nt a oli suurem vaid Ungaris ja USAs Vihalemm vt tabel 1.

Kasitsi suurendatud kukk

Tabel 1. Šveits Bulgaaria Jaapan Lõuna-Korea Eesti Ca 20 Ca Ca 20 Ca 9: 30 Allikas: World Press Trends Emor Eestlaste 9 tunni ja 30 minuti pikkune meediapäev ei tähenda seda, et keskmine eestlane pühendaks üle 9 tunni oma päevast ainult meediatarbimisele.

Teatud meediumeid, nagu nt. Ka televaatamisest on üha enam saamas kõrvaltegevus. Seetõttu on oluline meediauuringutes keskenduda ka meedikasutusele kõrvaltegevusena Vihalemm Neljandale kohale platseerusid erinevad välismaised kanalid, mida vaadati keskmiselt kokku 25 min päevas. ETV osakaal on kõige suurem vanemate ja kõrgharidusega inimeste hulgas Vihalemm Raadiojaamadest olid eestlaste seas dets märts kõige populaarsemad Vikerraadio 87 min päevas ja Raadio Elmar 61 min.

Ülejäänud 66 minutit jagunes 26 Eesti ja erinevate välismaiste raadioprogrammide vahel. Raadiojaamade kuulatavus on vanuserühmades väga erinev.

Raha saamise kunst PT Barnumi poolt-TÄIESTI INGLISE AUDIOBOOK

Esikoha raadiojaamad Vikerraadio ja Raadio Elmar on populaarsed vanemas vanusegrupis esimene üle 50 ja Meesliikme suurus puhkamisel üle 30 aastaste seasseevastu aastaste seas domineerivad nt Sky Plus, Meesliikme suurus puhkamisel Sky ja Raadio Uuno ibid. Välja arvatud kohalik leht, Maaleht ja SL Õhtuleht jõudsid ajalehed suurema tõenäosusega haritumate kõrgharidusega inimesteni kui vähemharituteni Vihalemm Kõigi nende ajakirjade lugejaskonnas domineerisid naised ibid.

Lisaks määrasid õppejõud iga grupi puhul uurimuse esinduslikkuse huvides ühe kindla nädalapäeva esmaspäevast pühapäevanimillal grupiliikmetel uurimus läbi tuli viia. Küsitlus oli kolm A4 lehekülge pikk. Ühe lehe sai määratud meediapäeval enda kätte küsitletav, ülejäänud kaks lehte jäid küsitlejale. Küsitletava lehe ühel poolel pidi küsitletav enda kohta infot andma sobiva variandi ümber ringe tõmmates järgnevates kategooriates: sugu; vanus; rahvus; perekonnaseis; kas peres on küsitletavaga koos elavaid alla aastaseid lapsi; elukoht; haridustase; tegevusala; pere keskmine sissetulek ühe pereliikme kohta.

Lehe teisel poolel oli aga meediapäevik, mida küsitletav talle küsitleja poolt määratud päeval täitma pidi.

Suurte liikmete suurused meeste foto

Meediapäeviku tabel jaotas tunnise ööpäeva neljaks 6-tunniseks osaks, millest esimene pool käsitles meediakasutust hommikulteine päevalkolmas õhtul ja neljas öösel. Tabelisse tuli küsitletaval kanda veerandtunnise täpsusega iga ristike tabelis tähistas 15 minutit terve ööpäeva meediakasutus, kusjuures TV Meesliikme suurus puhkamisel raadio puhul tuli eraldi kirja panna ka nende tarbimine taustaks muudele tegevustele.

Uurimuse ülejäänud kaks lehekülge jäid küsitleja kätte. Nende põhjal ja vastaja poolt täidetud meediapäeviku tulemustest lähtudes esitas küsitleja meediapäevale järgneval päeval küsitletavale küsimusi ja lisas küsitluslehele vastaja meediakasutuse kohta 12 13 täpsustavaid märkusi ja kommentaare, nt.

Uurimuse valim koosnes erinevatest vanusegruppidest vahemikus aastat. Uurimuse läbiviimiseks loosisid õppejõud üliõpilasgruppide vahel välja järgmised vanusegrupid: ; ; ; ; ; ; Oma bakalaureusetöös olen vanusegrupid ülevaatlikkuse Meesliikme suurus puhkamisel valimite Meesliikme suurus puhkamisel võrdsuse huvides koondanud kokku kolmeks rühmaks: teismelised töös noored ; noored ja noorem keskiga töös keskmine vanusegrupp ; vanad ja vanem keskiga töös vanemad inimesed.

Kuna erinevates vanusegruppides edaspidi teismelised, noored ja vanad küsitleti erineval arvul inimesi, siis olid arvulised kõikumised vanusegrupiti kohati väga suured. Algselt oli plaan jagada valim kolmeks vanuserühmaks: nooredkeskealised ja vanemadkuid siis selgus, et selline jaotus vaid suurendaks arvulist ebavõrdsust vaadeldavate gruppide vahel. Kuna vanuserühmad 52 küsitletut ; 81 küsitletut ja 67 küsitletut olid omavahel valimi suuruselt enam-vähem võrdsed, siis lähtungi oma analüüsis just sellisest jaotusest.

Olgugi et aasta valimisse kuulus kokku inimest ning aasta ja aasta valimisse vastavalt vaid 46 ja 54 küsitletut, saab kolme aasta peale kokku siiski moodustada minimaalselt vajaliku suurusega vanusegrupid. Seega oli Meediapäeva valimis keskmiselt rohkem kõrgharidusega inimesi vt tabel 2. Seega oli Meediapäeva valim keskmisest Tartu kesksem vt tabel 2.

Suurem Interneti-liige.

Seega oli kahte viimatinimetatud sissetulekurühma kuuluvaid vastajaid valimis peaaegu sama palju.