Kas liikme suurus soltub geneetika. Geenitriiv

Kõik neli pärinevad ühisest eellasgeenist. Hea näide sellest on veeimetajad, näiteks vaalad või delfiinid, kelle ajus võib olla rohkem rasvaseid gliiarakke, mis toimivad külmas keskkonnas isolatsioonina, et tagada aju muude osade korralik toimimine. Inimeste kahe erineva aju võrdlemiseks on olemas mitmekesisem ja mõõdetavam muutujate vahemik. Veelgi enam, kui vaatleme teisi liike, näeme neid sageli metsloomadena, metsloomadena, kes peaksid alluma meie kõrgemale intelligentsusele. Geenisiire ja -ülekanne[ muuda muuda lähteteksti ] Geenisiire ehk geenivool on geenide vahetus populatsioonide ulatuses, mis on üldjuhul samast liigist. Viimastel aastakümnetel on tehnoloogia täiustumisel, sealhulgas MRI magnetresonantstomograafia kasutamine, olnud võimalik analüüsida aju teatud osade suurust ja aktiivsuse taset.

Navigeerimismenüü

Geneetiline triiv vs. Ehk sellel ajal kui valik veab populatsioone suurema kohasuse suunas ja võimaldab neil nõnda muutuvate keskkonnatingimustega paremini kaasas käia, juhindub triiv ainult matemaatilisest tõenäosusest [19].

Selle tulemusena toimib triiv genotüübi sagedusele hoolimata fenotüübilistest mõjudest. Valik aga eelistab alleele, mis avaldavad positiivset mõju fenotüübile suurendades seeläbi organismi võimet ellu jääda ja järglasi anda ning pärsib kahjulike alleelide sagedust, kuid ignoreerib neutraalseid muudatusi genoomis [20].

Looduslikes populatsioonides ei toimi geneetiline triiv ja looduslik valik üksteisest isoleeritutena — mõlemad jõud on pidevas tegevuses ja mõjutavad üksteist. Siiski oleneb suuresti populatsioonisuurusest, kui palju saab populatsiooni mõjutada triiv ja kui palju valik. Geenitriivi roll suureneb oluliselt väikestes populatsioonides ja ületab valikut, kui selektsioonikoefitsient on väiksem kui 1 jagatuna efektiivse populatsioonisuurusega.

Seepärast toimib triiv alleelisagedustele palju edukamalt just väikestes populatsioonides. Näiteks, kui kahjulikud mutatsioonid kaovad suurtes populatsioonides valiku tõttu kiirelt, siis vasttekkinud kasulikud mutatsioonid võivad geenitriivi toimel sama kergelt kaduma minna kui neutraalsed mutatsioonid, sest triiv neil vahet ei tee, ning valik ei pruugi jõuda nende hulka kasvatama hakata.

Kas liikme suurus soltub geneetika Kuidas teada saada, milline on liikme suurus

Valik hakkab selliste uute mutatsioonide levikut jõulisemalt soodustama alles siis, kui nende hulk ületab teatava lävendi ning nad ei ole enam sellisel määral juhuse meelevallas. Aheldatus loodusliku valiku all olevate geenidega võib neutraalsetele alleelidele vähendada efektiivset populatsioonisuurust.

Inimajud vs loomaajud

Mida suurem on homoloogilise rekombinatsiooni sagedus, seda nõrgemaks jääb aheldatuse mõju ning koos sellega ka efektiivse populatsioonisuuruse avaldatav efekt [22] [23]. See efekt on nähtav molekulaarses andmestikus korrelatsioonina rekombinatsioonisageduse ja geneetilise mitmekesisuse vahel [24] ning negatiivse korrelatsioonina geenide tiheduse ja mittekodeerivate regioonide mitmekesisuse vahel ehk mida pikema vahemaa Tekitab keskmise peenisega geenid genoomis paiknevad, seda suurem on nende vahele jäävate mittekodeerivate regioonide mitmekesisus [25].

Juhusest sõltuv seos teiste geenidega, mis on valiku all, ei ole sama, mis valimiviga ning seetõttu nimetatakse seda aheldatuse tasakaalutusekset eristada viimast geneetilisest triivist [9]. Kontseptsiooni ajalugu[ muuda muuda lähteteksti ] Geenitriivi kontseptsiooni tutvustas esmakordselt Sewall Wrightkes kuulus ühtlasi populatsioonigeneetika rajajate sekka. Ta kasutas esmakordselt sõna "triiv" drift Veidi hiljem, kuid siiski veel samal aastal, kasutas Wright seda mõistet juba viitamaks täiesti juhuslikele protsessidele või valimivea tõttu tekkida võivatele muutustele.

Kas liikme suurus soltub geneetika Mida teevad arstid koore kohta suurendada liiget

See sai tuntuks kui "Sewall-Wrighti efekt", kuigi Wrightile endale säärane nimi päris meeltmööda ei olnud — ta eelistas ise "juhuslikku triivi" drifting at random. Tehnilise terminina, märkimaks stohhastilist protsessi, leidis "triiv" aga peatselt laialdast kasutust [27]. Ta tutvustas kohasuse maastiku adaptive landscape ehk fitness landscape kontseptsiooni, mille puhul võivad ristumine ja geenitriiv väikestes populatsioonides neid kergelt kohasuse küngastelt adaptive peaks ära tõugata, võimaldades seetõttu looduslikul valikul neid uute kõrgema kohasusega geenikombinatsioonide suunas lükata [28] seda võib näitlikustada kõrvaloleva joonise abil, kus A tähistaks ühte lokaalset kohasuse maksimumi.

Kas liikme suurus soltub geneetika Skaala suurus liige

Kui populatsioon kalduks antud maksimumilt piisavalt palju kõrvale, siis võib ta selle tulemusena liikuma hakata ka hoopis kõrgema kohasusega geenikombinatsioonide suunas B. Wright pidas väikeseid populatsioone looduslikule valikule enam meelepäraseks, kuna "inbriiding on nendes piisavalt intensiivne, loomaks geenitriivi kaudu uusi integreeruvaid süsteeme, aga samas mitte liiga intensiivne, et põhjustada juhuslike mitteadaptiivsete geenide fikseerumist.

Üks kõige häälekam ja mõjukam kriitik oli seejuures tema kolleeg Kas liikme suurus soltub geneetika Fisherkes nõustus küll sellega, et geenitriiv võis evolutsioonis mõningast rolli mängida, kuid tema arvates oli see osa üsna tagasihoidlik. Samas on Fisherit süüdistatud ka Wrighti vaadete mittemõistmises, kuna tema kriitika viitas justkui sellele, nagu Wright oleks valiku rolli evolutsioonis praktiliselt kõrvale jätnud.

Kas liikme suurus soltub geneetika Liikme suurus maarata

Fisheri jaoks oli evolutsioon kui pikk, stabiilne ja adaptiivne ehk suurema kohasuse suunas liikuv protsess, sest muul viisil Kas liikme suurus soltub geneetika saaks seletada lihtsate eluvormide järjest keerukamaks muutumist.

Nõnda jätkusid arutelud gradualistide ja Wrighti mudeli pooldajate vahel, kellest viimased uskusid, et valik ja triiv omavad mõlemat olulist rolli evolutsiooniliste protsesside suunamisel [30]. Geenitriivi rolli evolutsiooni mõjutava jõuna on kritiseerinud John H. Gillespie [32] ja Will Provinekes väidavad, et suurem mõju neutraalsete mutatsioonide levikule on hoopis valikul, mis veab tänu geenide aheldatusele soodsamate geenivariantidega kaasa nende külge aheldunud neutraalseid alleele.

Kas liikme suurus soltub geneetika Suurenenud liige hoimu