Suurenenud liige uro. Paul Teesalu: Eesti võimalused ÜRO-s ja selle Julgeolekunõukogus | Arvamus | ERR

Sooviks on, et need uuendused teeksid ÜROst endisest tõhusama globaalse turvalisuse ja rahu tagaja. Uued mitte-alalised liikmed valiti neljast regionaalsest grupist — Aafrikast kaks riiki, Aasia-Okeaaniast üks, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidest üks ja Ida-Euroopa riikidest üks. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress kutsub üles sõlmima ühiskondlikku kokkulepet immigratsiooni pidurdamiseks ja Eesti rahvuskodu hoidmiseks.

Language switcher

Viimati muudetud ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO Suurenenud liige uro arendati välja eesmärgiga luua konfliktide käes vaevlevates riikides tingimused kestvaks rahuks.

ÜRO on 60 aasta jooksul lähetanud maailma eri paigusse 63 rahumissiooni. Täna teenib enam kui rahuvalvajat ÜRO 20s rahuvalveoperatsioonis üle terve maailma. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid resolutsioone. Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget Venemaa, Hiina Rahvavabariik, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning kümme roteeruvat liiget.

Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus, mistõttu tegelikkuses sageli ei suudeta otsusteni jõuda. Suurriigid üritavad ÜRO julgeolekunõukogu vahel omakasupüüdlike eesmärkide läbisurumiseks ära kasutada. Lõpuks ründas USA Iraaki julgeolekunõukogu heakskiiduta. Julgeolekunõukogu on aastate jooksul omaalgatuslikult uuenenud, seda näiteks oma tegevusmeetodite osas, mida on püütud varasemast avatumaks muuta.

ÜRO eelarvest kasutatakse 80 protsenti inimarengu edendamiseks. Eesti ühines ÜROga ÜRO eesmärgiks seati rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste Suurenda peenise tookorras lahendamine.

Julgeolekunõukoguon tähtsaim püsivalt tegutsev organ, mis vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. Pärast 60 aastat on tekkinud vajadus Julgeolekunõukogu uuendamise järele.

Reedel toimus New Yorgis ÜRO peaassambleel salajane hääletus, mille alusel valiti aastateks ÜRO julgeolekunõukogusse viis mittealalist liiget. Valimised algasid reedel Eesti aja järgi kell 17 ning neid oli võimalik jälgida ÜRO veebitelevisiooni vahendusel.

Roteeruvad liikmed valitakse ÜRO Peaassamblee poolt kaheks aastaks. Igal aastal valitakse ümber viis roteeruvat liiget.

Eesti valiti täna ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks - Lõunaeestlane

Pärast Koloniaalriigid on iseseisvunud. Lõunariikide grupp ÜROs on kasvanud ja see on põhjapoolsest grupist suurem. Ka on ÜRO liikmete hulk suurenenud. Muutunud maailmas on keeruline põhjendada, miks peaksid sellised suurriigid nagu Prantsusmaa ja Suurbritannia olema Julgeolekunõukogus püsiva liikme staatuses. ÜRO julgeolekuorganit on kritiseeritud muuhulgas ka selle eest, et see ei ole geograafiliselt esindav.

Nõukogus ei ole ühtegi püsivat liiget Lõuna-Ameerikast ega Aafrikast.

Suurenenud liige uro

Nende probleemide tõttu on Julgeolekunõukogu oma usaldusväärsust kaotanud ega suuda kõige raskemates kriisiolukordades lahendusi leida. Esimese alternatiivi järgi võetaks julgeolekunõukogusse kuus uut püsivat liikmesriiki, kuid neil poleks vetoõigust.

  • Suurenda peenise enne ja parast fotot
  • Liige suurendab kommentaare
  • Kui liige vaheneb
  • Arvamus Julgeolekunõukogu näitab maailma riikide koostöötahet, kirjutab välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu algselt Diplomaatias ilmunud kommentaaris.
  • Eesti võimalused ÜROs ja selle Julgeolekunõukogus – Diplomaatia
  • Eesti võimalused ÜROs ja selle Julgeolekunõukogus Julgeolekunõukogu näitab maailma riikide koostöötahet.
  • Viimati muudetud
  • Humanitaarabi | Välisministeerium

Ajutiste liikmete arvu sooviti selle mudeli järgi suurendada kolme võrra. Teise mudeli järgi lisanduks nõukogusse kaheksa uut nelja-aastast liikmestaatust ja üks kaheaastane liikmekoht.

Mõlemal juhul oleks uuenenud julgeolekunõukogus 24 liikmesriiki. Loodeti, et Julgeolekunõukogu uuendamine saab teoks Uuendusettepaneku eesmärgiks oli muuta julgeolekuorgan kaasaja uutele väljakutsetele vastavaks. Julgeolekunõukogu suhtes ei suudetud siiski üksmeelt saavutada ja globaalse julgeoleku edendamise seisukohast oluline uuendus jäi ellu viimata. Mitmed riigid on nõukogu uuendamise kohta omad ettepanekud esitanud.

Secondary menu

Muuhulgas tegid Saksamaa, Suurenenud liige uro, Jaapan Suurenenud liige uro India alles hiljuti ettepaneku, milles nad tahtsid endale ja kahele Aafrika riigile püsivat liikmestaatust. See ettepanek siiski läbi ei läinud. Kõige rohkem takistab nõukogu uuendamist püsiliikmete võimalus kasutada vetoõigust. Sellest tulenevalt saab otsuse vastu võtta vaid juhul, kui kõik nõukogu alalised liikmed otsuse suhtes üksmeelsed on. Ükskõik milline Julgeolekunõukogu püsiliikmetest saab selle uuendamise otsuse vastuvõtmist takistada ning seetõttu on nõukokku pürgivate riikide jaoks just vetoõiguse saamine vähemalt sama oluline eesmärk kui liikmestaatus ise.

See on oma peaaegu aastase ajaloo jooksul väga edukaks osutunud. Rahutagamine täidab edukalt ÜRO turvalisuse edendamise, säästva arengu ja kogu inimõiguste järgimise eesmärke.

Suurenenud liige uro esimene rahutagamisoperatsioon algas Esialgu seisneski rahuvalvajate tegevus põhiliselt relvarahude sõlmimises ja nende hoidmises.

Otsused operatsioonide kohta teeb turvalisusnõukogu. Viimastel aegadel on uued väljakutsed siiski rahuvalvajate tööd raskendanud. Kriisid on keerulisemaks muutunud ja sinibaretid on sattunud muuhulgas tulevõitluste osapoolteks või ei ole konflikti kõik osapooled vägesid oma piirkonnas aktsepteerinud.

Suurenenud liige uro

Selle põhjuseks ja tagajärjeks on olnud rahutagajate volituste muutumine. Muuhulgas Kosovo ja Afganistani operatsioonides on rahutagajate volitused relva kasutada traditsioonilisest enesekaitsest suuremad olnud. Tagajate maine on kannatada saanud ka mõnede ilmsiks tulnud kohalike elanike ärakasutamisjuhtumite tõttu.

Seotud artiklid

ÜRO rahutagamismissioonide tegevus on viimastel aegadel ka sisuliselt muutunud: rahutagamis-ülesannete kõrvale on kerkinud ka erinevaid tsiviilülesandeid.

Sinibaretid tegutsevad ka erinevates vägede jälgimise, politseitöö, inimõiguste alastes ja humanitaarülesannetes. Väga olulised on ka konflikti kaasa tõmmatud riigi Suurenenud liige uro ja poliitiliste süsteemide toetamisülesanded, mille eesmärgiks on riigi konfliktist toibumist selliselt kergendada, et see varsti jälle konflikti ei satuks. Üheks olulisimaks uuenduseks oli kaitsevastutuse põhimõtte aktsepteerimine. Selle järgi on ÜROl kohustus kaitsta riigi kodanikke ka riigisiseste konfliktide korral, kui riik selleks ise võimeline pole või tal selleks soov puudub.

Nii on võimalik vältida Üheks neist on Selle ülesandeks on abistada riike konfliktijärgses ülesehitustöös, riiklike institutsioonide püstitamises ja säästva arengu omaksvõtmises. Samas lepiti kokku ka inimõiguskomisjoni asemele inimõigusnõukogu asutamises.

Suurenenud liige uro

Uuelt organilt oodatakse oma eelkäijast tõhusamat inimõiguste kaitsmise alast tegevust, kuna selle liikmeks pääsemine eeldab riigi enda inimõiguste olukorra luubi alla võtmist. Sooviks on, et need uuendused teeksid ÜROst endisest tõhusama globaalse turvalisuse ja rahu tagaja.

Relvastatud konfliktid on inimarengu suurimaks takistuseks. Teisalt on julgeoleku kõikumalöömine sageli arenguga kaasnevate probleemide näiteks demokraatia puudumise, inimõigusrikkumiste ja keskkonnaprobleemide tagajärg. Traditsioonilise arusaama järgi kuuluvad sõda ja rahu rahvusvahelise diplomaatia maailma, samas kui areng ja inimõigused on pehmed ja vähem olulised teemad.

VETO! – JULGEOLEKUNÕUKOGU UUENDAMINE ON UMMIKUSSE JOOKSNUD

ÜRO eelmise peasekretäri Kofi Annani sõnul on selline nägemus aegunud ja ta on kuulutanud, et kogu julgeoleku aluseks on häid elutingimusi rõhutav inimlik turvalisus. Seetõttu tuleb lahendada tervise, keskkonna, inimõiguste ja osaluse poolt esitatavad väljakutsed. Tegemist on julgeolekut edendava ennetustööga ja selles peavad osalema nii arengu- kui tööstusriigid. ÜRO ja muud organisatsioonid viivad läbi suurema osa praktilisest arendustööst.

Suurenenud liige uro

Siiski tulevad ka nende finantseeringud lõpuks tööstusriikidelt ja nende kodanikelt. Põhimõtteliselt suurendab igasugune hästi elluviidud arengukoostöö ühiskonna stabiilsust. Paljud Liikme suurus teismelises vanuses 17-aastaselt toetavad erinevaid julgeolekut, tolerantsust ja piirkondlikku stabiilsust edendavaid projekte.

Sellisel juhul kuulub arengukoostöö alla muuhulgas loodusvarade jagamisega kaasnevate vastuolude lahendamine ning konkureerivate rahvusgruppide vahel tolerantsuse ja usalduse edendamine. Riigi jalule tõusmine on keeruline. Vastloodud ÜRO Sõjajärgse majandusliku ülesehitustöö komisjoni eesmärgiks on riike just selles kriitilises etapis abistada. Üheks suurimaks raskuseks on tagada, et abi õigesse kohta läheks ja riigi kõikide rahvastikugruppide vahel ühtlaselt jaguneks.

Relvastatud konfliktide poolt põhjustatud laastamistöö all kannatavad tavaliselt kõige rohkem juba niigi vaesemad riigid ja inimesed. Nende Suurenenud liige uro on arengukoostöös suur väljakutse.

Governors, Senators, Diplomats, Jurists, Vice President of the United States (1950s Interviews)

Kahjuks satub konfliktist toibumas olev riik viie kuni kümne aasta jooksul uude tsüklisse. Sellist nõiaringi tuleks püüda katkestada. Arengumaid puudutavate konfliktidega seoses esineb tööstusriikide esindajate väljaütlemistes sageli ka mõte, et globaalses maailmas edendab arengumaade julgeolek ka tööstusriikide julgeolekut. Meie jaoks kauge ja ebaolulise maa ebastabiilsus võib meid siiski puudutada, näiteks immigratsiooni ja pagulasvoogude või terrorismi kujul.

Eriti levinud on mõttemudel, mille järgi on nii võimalike lahkujate kui vastuvõtjariikide jaoks parimaks lahenduseks tingimuste parandamine kohapeal, ehk siis riigist, kust lahkutakse. Tööstusriikidel on turvalisuse ja arengu edendamisel veel palju arenguruumi.

Suurenenud liige uro

Muuhulgas müüvad paljud maad sõjavälistele rühmitustele relvi samas riigis, millele nad arenguabi annavad. Konfliktipiirkonnast pärit loodusvarad jõuavad lõpuks tööstusriikide turgudele ja neist saavad konkureerivate osapoolte varad. Koostaja: Annastiina Salonen maailma.