Suuremad liikmed enne ja parast

Jaan Rootsil õnnestus hankida endale valedokumendid ja asuda õppima Viljandi tööstuskooli. Üksikasjalik plaan koostati ka Võru vangla kohta.

Rahvuskomitee ja Haukka-Tümmler[ muuda muuda lähteteksti ] Esimesed katsed luua Nõukogude okupatsiooni taastulemise puhuks vastupanuorganisatsioonid tehti juba Saksa okupatsiooni ajal.

Account Options

Sakslaste okupeeritud Eestis moodustati veebruaris Eesti Vabariigi Rahvuskomiteekus olid esindatud kõik enne Rahvuskomitee tuli salaja oma esimesele istungile Tallinnas kokku veebruaris Tiefi valitsusega oli seotud kunagise luuregrupp "Erna" meestest loodud Haukka-Tümmleri luuregrupp, kes pidi looma igasse maakonda vastupanukeskuse.

Rahvuskomitee nägi oma korralduses nr 2 maa vallutamise puhul ette partisanivõitluse alustamist: "Kes ei jõua evakueeruda, varjaku end bolševike eest! Organiseerige bolševike seljataga metsavendade salku ja looge side Eesti Omakaitsega ja väeosadega.

Iseisvuse perioodil kuulus valitsuste koosseisu kokku meest, kellest 11 olid olnud ka riigivanema ametis. Endistest riigivanematest jäi repressioonidest puutumata üksnes August Rei, kellel õnnestus

Koitjärvele rajati keskpunker, Tallinna Tehnikaülikooli ruumidesse paigutati võimas raadiojaam, millega sai ühendust võtta nii Rootsiga kui ka maakondlike keskustega, [14] Saksa Julgeolekupolitsei jättis Tallinnast taganemisel maha kogu nende käsutuses olnud informatsiooni rahvusliku vastupanuliikumise kohta. Nõukogude julgeoleku arreteeris juba Oma Algas massiline arreteerimiste laine, mis viis Koitjärvele rajatud peapunkri hävitamiseni 7. Detsembris purustati valdavalt kogu Haukka grupp.

Osa Haukka liikmeid ühines aga end metsades varjavate inimestega. Kokku on aastatel — ennast varjanud isikute arvu hinnatud Suuremad liikmed enne ja parast le. Need rühmad püüdsid enamasti ära oodata sõja lõppu Euroopas, mis oodatavalt pidi kaasa tooma kokkupõrke lääneliitlaste ja Nõukogude Liidu vahel ning seejärel Eesti vabanemise.

Aktiivseid väljaastumisi nad ette ei võtnud, kuid osutasid vastupanu, kui neid tabada üritati. Roheline Partisanide Pataljon[ muuda muuda lähteteksti ] Nõukogude okupatsiooni tulekul Liikmete tohusa suurenemine see peatuskoht aga järjest hädaohtlikumaks. Soise pinnase tõttu rajati punker maa peale.

Punkris olid kahekordsed lavatsid kuhu mahtus magama 12 meest. Metsavennad ise nimetasid selle Rohelise Partisanide Pataljoni staabiks. Number 10 nimes tulenes sellest, et algselt tuli sedalaadi keskused moodustada igasse Eesti maakonda ning Võrumaa oli nende seas tähestikuliselt viimane ehk kümnes.

Harald Keem lõikas puust välja ka pitsati, millel oli tekst " Roheline Partisanide Pataljon" ja keskel kuperjanovlaste embleem — pealuu ja ristatud kondid. Punkri ülemaks määrati Friedrich Lukk.

Punkrisse muretseti raadio ning hakati sealt välisraadiojaamadelt saadud uudistele tuginedes välja andma lendlehti, mis kandsid nime "Vivat Estonia" ja millel oli löödud Harlad Keemi loodud tempel.

Need lendlehed levisid Võrumaal üsna laialdaselt ning tõid inimesteni uudiseid laiast maailmast ja õhutasid neid vastupanu jätkama. Lendehtede peamine koostaja oli kooliõpetaja Edgar Raudsepp, kes ise punkris ei elanud, kuid seda korrapäraselt külastas. Punkrit külastasid ja seal ööbisid ka palju ümberkaudsed metsavennad.

Noortele teatati, et metsavendadel on side vastupanukeskuega Rootsis ning nende ülelandeks on koordineerida vastupanuliikumist Võrumaal. Selle jaoks on vaja koguda luureandmeid Punaarmee väeosade kohta. Peamine tegevus pidigi seisnema luureandmete kogumises ja sidemete loomises metsavendadega. Otsesest relvavõitlusest tuli üldjuhul hoiduda, et okupatsioonivõime ilmaasjata mitte ärritada.

Vabalt ringi liikuvate koolinoorte abil sõlmisid partisanide juhi sidemed paljude Võrumaa metsavennasalkadega.

Muu organi koosoleku protokolli sisule kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõiget 6. Väljavõttele ei pea lisama otsuse suhtes eriarvamusele jäänud isiku eriarvamust, kirjalikke ettepanekuid ja avaldusi. Protokolli väljavõte peab olema notariaalselt tõestatud, kui sama koosoleku kohta koostatud protokoll on notariaalselt tõestatud.

Mõlemad jätkasid koostööd Nursi punkriga. Ühiselt koostati Võru ja Antsla plaanid, kuhu peale märgiti Nõukogude asutuste ja sõjaväeüksuste asukohad. Üksikasjalik plaan koostati ka Võru vangla kohta.

Koostati nimekiri okupatsioonivõimu käsilastest Võrumaal, kellele hakati Nursi punkrist saatma hoiatuskirju. Novembris ehitati 5—6 km kaugusele uus punker, kuhu oli plaanitud kolida detsembri lõpuks.

Selleks ajaks oli aga julgeolekul õnnestunud sokutada Nursi punkrit külastavate metsavendade hulka oma agent, kelle abil valmistati üksikasjalikult ette rünnak punkrile. Valvet välja polnud, Harald Keem küttis ahju ja luges laua taga. Vaikselt punkri sissepiiranud ründajad viskasid punkrisse käsigranaadid, mille tagajärjel punker süttis. Lukk ja Keem said kohe rünnaku alguses surma, teistel metsavendadel õnnestus punkrist välja roomata ja avada vastutuli.

Jõud olid aga ebavõrdsed ja peagi metsavendade vastupanu suruti maha.

Pildid enne ja pärast: aeg on olnud armuline tüdrukuteansambel Nexuse liikmete jaoks

Kokku langes NKVD sõduritest said kaks raskelt haavata. Partisanide juht Friedrich Lukk pääses, kuna ei viibinud sellel öösel punkris. Kuuldes, et tema vend ja vennanaine on arreteeritud, andis ta end 3. Lukk suri Jaan Rootsi salk[ muuda muuda lähteteksti ] Pärast Nursi punkri hävitamist asus julgeolek likvideerima nendega seotud koolinoorte organisatsioone. Julgeolekumehed saabusid Võrus tema korteris arreteerima "Põhjala Noorte" poiste grupi juhiks olnud Jaan Rootsikuid viimasel õnnestus põgeneda ja liituda metsavendade rühmaga, kelle hulgas olid ka tema vennad Martin ja Harri.

Metsas varjas ta ennast kuni Kui Jaan Rootsil õnnestus hankida endale valedokumendid ja asuda õppima Viljandi tööstuskooli. Julgeoleku eest põgenedes läks Tallinna, kus ta mais vahistati. Julgeolekus värvati ta nn. Jaan Roots asus elama kodukohta Võrumaale Lasva valda. Ta käis mööda ümbruskonna talusid ja rääkis, et on saadetud julgeoleku poolt Bateckit otsima.

Kuna nüüd olid metsas kogu Rootside pere suurendab liikmeid ka Jaan Roots Randmaa salgast ära.

Suurused suguelundite liikmete fotodega

Paari kilomeetri kaugusele Randmaa salga punkrist rajati Meenikunno soo idaservale uus punker. Tihedat koostööd tehti Randmaa salgaga. Hukkusid vennad Martin ja Harri Roots tema seoti raskelt haavatuna jalgupidi hobuse külge ja lasti peadpidi mööda maad lohiseda kuni suriPaul Randmaa ja mitmed teised nende salkade liikmed. Jaan Rootsil, kes viibis rünnaku alguses Randmaa punkris, õnnestus koos kolme kaaslasega põgeneda. Pärast Paul Randmaa langemist koondusid ellujäänud mehed Jaan Rootsi ümber, kes moodustas nüüd uue salga.

Sellest metsavendade salgast kujunes Kagu-Eesti edukaim ja paremini organiseeritud metsavendade salk. Roots luges metsavendi Eesti Vabariigi sõjaväeks, kelle kohuseks on võidelda Nõukogude Vene okupantide ja nende eestlastest käsilaste-reeturite vastu. Tema põhieesmärk oli igati kahjustada Eestit okupeeriva riigi majandust. Selleks rünnati kauplusi, kaubaautosid, raha­saadetisi, või- ja koorevoore jne, mis tollal kuulusid kõik Eestit okupeerivale Nõukogude Liidu­le.

Sellega kahjustati okupantide majandust ning saadi samal ajal endale võitluse jätkamiseks vajalikud toidu­varud ja raha. Seda ei käsitletud röövimisena, nagu Suuremad liikmed enne ja parast sageli on nimetatud, vaid rekvireeri­misena — sõjavägi Suuremad liikmed enne ja parast sõja ajal vajaduse korral ikka vaenlasele kuulu­vaid varandusi ning seda tegid ka metsavennad Eesti Vabariigi sõjaväelastena okupantide­vas­tases partisani­sõjas.

Jooge pidevalt väikeste lonksude kaupa, söögikordadest eraldi minutiliste vahedega, vähemalt 1,2 liitrit päevas.

Kõiki okupatsioonivõimudega aktiivsele koostööle läinud Eesti Vabariigi kodanikke käsitleti riigireeturitena. Jaan Rootsi salka on mitmetes kirjatöödes nimetatud ka "Orioni" salgaks, kuigi selle salga ellujäänud liikmed pole sellest nimest kunagi midagi kuulnud. Küll kannab Roots julgeolekudokumentides nime "Oriol" vene keeles "kotkas"kust võibki nimi Orion tulla.

Foto suurendamise liige enne ja parast

Jaan Rootsi salk koosnes põhigrupist ja sellega koostööd teinud väiksematest salkadest, mis varjasid ennast eraldi. Põhigruppi, kuhu kuulus umbes kümmekond liiget, võeti vastu ainult tuttavaid inimesi pärast põhjalikku kontrolli, võõraid sinna ei pääsenud. Julgeolek üritas korduvalt oma agente tema salka sokutada. Põhisalgaga see ei õnnestunud, kuid temaga koostööd tegevatesse gruppidesse õnnestus julgeolekul sisse imbuda.

Operatsioonidel käimist nimetati Rootsi salgas retkedel käimiseks.

Mehaaniline meetod liikme suurendamiseks

Kõik retkeleminekud arutati osavõtjate vahel eelnevalt põhjalikult läbi. Salgas valitses võrdlemisi demokraatlik kord, kusjuures ka retkedel osalemine oli vaba­tahtlik.

Mittetulundusühingute seadus (lühend - MTÜS)

Tavaliselt käisid retkedel nooremad mehed, kuna vanemad tegelesid majapidamise, valve ja muude töödega. Rootsi salk oli võrdlemisi liikuv, tegutsedes peamiselt tollaste Põlva, Räpina ja Võru ra­joo­­­nide piirides. Alati õnnestus tal pärast operatsiooni kiiresti kaduda ja jälitajad maha rapu­tada.

Ringiliikumiseks kasutati võimudelt "kasutamiseks" võetud sõidu- ja veoautosid ning kaup­lustest ja ametimeestelt kolhoosiesimehed, varumisvolinikud jne rekvi­reeritud mootorrattaid Sügisel ehitas Rootsi salk endale uue punkri Taevaskoja lähedale, Suure-Taevaskoja kaljust umbes m lõuna poole.

Punker koosnes kahest ruumist. Eesruumis hoiti toiduai­neid, joogivett ja küttepuid ning tagumine ruum oli eluruum.

  • Eesti riigi hävitamine
  • Ajaloo lühiülevaade[ muuda muuda lähteteksti ] Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2.
  • Mis on ideaali liikme suurus

Vesi oli raudvaa­ti­des, liha ja hakkliha hoiti puupüttides ning võid kastides ja püttides. Varutud oli ka kartulit ja jahu, sest punkris küpsetati leiba. Kõik talveks vajalik muretseti juba sügisel val­mis. Tagumises ruumis oli ahi ja kahekordsed narid kümnele mehele. Korsten torgati välja ainult ahju kütmise ajal, mis toimus tavaliselt öösel.

Fotoliige suurendamiseks ja parast fotot

Punkri sissepääsu kattis luuk, millel kas­vas väike kuusk, luugi alt viis redel punkrisse. Talv veedeti punkris ning retkedel ei käidud, et mitte jätta lumele reetlikke jälgi.

Väljas käidi vajaduse korral ainult lumesaju ja tuisu ajal. Pärast aastatepikkust üritamist Rootsi salka sisseimbuda õnnestus julgeoleku agendil Eduard Kasesalul võita Rootsi salga usaldus. Tekkinud tulevahetuses tšekistidega hukkus Jaan Roots ja veel neli tema salga liiget. Kuna Ristipalos julgeolek kedagi elusalt kätte ei saanud, jäid allesjäänud mehed Tae­vas­koja punkrisse edasi ning kasutasid seda talviti kuni Kuna seda meest salga liikmed ei usaldanud, kuid ei tahtnud teda ka maha lasta, otsustati punker maha jätta.

Eesti Vabariigi valitsusliikmete saatus

Pärast Taevaskojast lahkumist varjas iga mees end omaette. Omavaheliseks side­pida­miseks olid neil postkastid, maasse kaevatud piimanõud, kuhu jäeti aeg-ajalt üksteisele kirju. Järgmisel aastal nad aga arreteeriti ja mõisteti vangilaagrisse. Kurvits legaliseerus