Liikme mootmed 23 aastat

Nende vahendite haldamisega seotud pettustest tuleb kiiresti teatada kohtutele ja neile peab järgnema range vastutuselevõtmine kõigil tasanditel. Komisjon peaks samuti välja töötama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni mõju hindamise vahendi ning hõlmama selle Euroopa poolaasta protsessi. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. Uue Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava ja sotsiaalinvesteeringuid käsitleva kokkuleppe suunas 3. Eelkõige puudutab see jõupingutuste toetamist sellistes valdkondades nagu Euroopa reindustrialiseerimine, massilise töötuse vähendamine ja kaotamine, sotsiaalsete põhiõiguste tagamine, ettevõtluse ja uute töökohtade loomise edendamine, vaesusevastane võitlus, sotsiaalse kaasatuse toetamine, sotsiaalsete investeeringute lihtsustamine, kõrghariduse ja kutsekoolituse edendamine ning sotsiaalse juhtimise arendamine ja osalusel põhinev pühendumine Euroopa projektile.

• Nädalakiri /23 - Eesti Linnade ja Valdade Liit
• CERN – Vikipeedia
• Maapiirkondade konkreetsed vajadused pärast
• В данный момент у него только одно преимущество - скорость.
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – Riigi Teataja

Fiskaalliit peaks põhinema ühistel võlainstrumentidel. Seda tuleks ellu viia eelarvedistsipliini, eelarve konsolideerimise ja dünaamilisema Euroopa majanduskasvumudeli raamistikus, millega kodanikud suudavad suhestuda ning mida investorid, tootjad, töötajad ja tarbijad võivad usaldada.

Ületada tuleks jätkuv ebakindlus euroala terviklikkuse osas, kuna see kahjustab inimeste ja ettevõtete usaldust. Euroopa vajab uut investeerimiskava, 2 et suurendada vahendeid reindustrialiseerimise toetamiseks, majanduskasvu taastamiseks ja võitluseks töötuse vastu.

Samal ajal on kokkuhoiumeetmete tagajärgedel olnud laastav mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele, sotsiaalkaitsele, kaasavale tööturule ja vaesuse tasemele. Praegu on Euroopa Liidus 26 miljonit töötut ja miljonit inimest kannatab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse all. Majanduse elavdamise, rahandusliku stabiilsuse, säästva majanduskasvu ja konkurentsivõime eesmärke ei saavutata ilma sotsiaalse mõõtme uuendamiseta.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab teadmiseks selle uue rõhuasetuse sotsiaalpoliitikale riiklikul tasandil, ent peab vajalikuks ka ELi-ülest juhtimist sotsiaalpoliitiliste meetmete, sotsiaalsete investeeringute ja sotsiaalse võrdlusanalüüsialal. Praegused suundumused Euroopa sotsiaalses tasakaalustamatuses mitte ainult ei õõnesta majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jätkusuutlikke lahendusi, vaid kujutavad endast Euroopa Parlamendi valimistel koonduvad arvamused ja hääled.

On oluline, et need valimised oleksid hüppelauaks ja mitte piduriks enamale Euroopale, kodanikele, perekondadele ja ettevõtetele lähemal seisvale Euroopale ning sotsiaalsemale Euroopale. Troika liikmetena peavad komisjon ja Euroopa Keskpank lähtuma kogu oma tegevuses sotsiaalsetest põhiõigustest tulenevatest kohustustest. Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme raamistikus peaks komisjon tõhusalt jälgima ja hindama sotsiaalsetest põhiõigustest täielikku kinnipidamist ning selle tagama.

Uue Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava ja sotsiaalinvesteeringuid käsitleva kokkuleppe suunas 3. Arvamuses viidati komitee teedrajavale tööle töötajate sotsiaalseid põhiõigusi käsitleva ühenduse harta, Hoolimata ELi Prantsusmaa eesistumise ajal toimunud tööhõive ja sotsiaalküsimuste eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel saadud toetusele, jätsid komitee arvamuse peagi varju majanduskriis ja viis pöörast aastat, mille vältel üritati päästa majandus- ja rahaliitu ning suurendada majanduslikku ühtekuuluvust euroalal.

Nüüd on kindlalt saabunud aeg Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava idee juurde tagasi tulla, et koos vastavate sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalpoliitika meetmetega pidada sammu majandusjuhtimise uute vormidega ja neid toetada. Sellega ei loodud meetmete hierarhiat, oluline oli Liikme mootmed 23 aastat toimivus, säilitades ühenduse meetodi ja austades uut horisontaalset sotsiaalklauslit ELi toimimise lepingu artikkel 9.

Samuti kutsuti arvamuses üles võtma finantskohustusi, nt Euroopa Sotsiaalfondi sihipärasema ja kättesaadavama kasutamise kaudu, kaaluma Euroopa sotsiaalvaldkonna innovatsioonifondi loomist, et toetada uusi eksperimentaalset laadi sotsiaalalgatusi, ja üleeuroopalise laenuvahendi ideed sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks.

Samuti tervitab komitee Euroopa Ülemkogu eesmärki esitada Ka komisjoni volinik László Andor on hiljuti rõhutanud vajadust nn inimnäolise rahaliidu järele, samuti seda, et tema arvates tuleb majandus- ja rahaliidus sotsiaalset mõõdet mõista kui majandus- ja rahaliidu eeskirjade, juhtimismehhanismide, fiskaalsuutlikkuse ja teiste poliitiliste vahendite võimet tagada, et samaaegselt taotletakse majanduslikku tõhusust ja sotsiaalset võrdsust 6.

Komisjoni avaldatud sotsiaalsete investeeringute pakett, milles antakse liikmesriikidele suuniseid toetamaks sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust, 8 läheb sotsiaalse mõõtme näitajate arendamise suunas. Ent komitee leiab, et ELi tööhõive ja sotsiaalse ebavõrdsuse tulemustabel vajab samuti pühendunumat raamistikku ELi-ülestele meetmetele. Seetõttu kordab komitee vajadust tervikliku, proaktiivse Euroopa sotsiaalvaldkonna tegevuskava järele, mida iseloomustaks mitmetasandiline juhtimine.

Mõõdetavad Euroopa tööhõive- ja sotsiaaleesmärgid tuleb ühitada ja integreerida stabiilsuse ja majanduskasvu eeskirjadega, mis reguleerivad võla ja puudujäägi alaseid eesmärke.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (lühend - KOKS)

Tuleb kohaldada vastavaid kohandamismehhanisme, et vähendada nii makromajanduslikku kui ka sotsiaalset ebavõrdsust.

Selle eesmärk on edendada arukat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, kvaliteetseid töökohti, juurdepääsu kvaliteetsetele ja taskukohastele üldhuviteenustele ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist kogu ELis. Lühiajaline majanduslik tõhusus ei tohi tulla pikaajaliste sotsiaalkapitali investeeringute arvelt.

Tuleb hinnata eelarve konsolideerimise meetmete mõju majanduskasvule, tööhõivele ja sotsiaalsele kaasatusele. Struktuurireformidega peavad kaasas käima Euroopa solidaarsusmehhanismid. Tagamaks, et ELi kodanikud toetavad tõelist majandus- ja rahaliitu, peavad riiklikud reformikavad toetuma nõuetekohasele sotsiaalsele ja kodanikuühiskonna dialoogile ning asetuma sellisesse Euroopa sotsiaalse mõõtme dünaamikasse, mis ei vallanda võistlust üha madalamate hindade pärast, mis põhjustaks langetamissuunalist konkurentsi, palkade deflatsiooni ja väiksemat kogunõudlust.

Tagatud peavad olema vabad ja sõltumatud kollektiivläbirääkimised. Euroopa sotsiaaldialoog peab etendama olulist rolli uue majandusjuhtimise arengus ja toimimises. Paremini tuleb jälgida ja järgida üleeuroopalisi sotsiaalseid põhiõigusi.

Resolutsioonis mainitud paindlikkusmehhanismide, parlamendi ja nõukogu vahel toimuvate läbirääkimiste ning mitmeaastase finantsraamistiku väga soovitava struktuurilise läbivaatamise raames tuleb Euroopa Komisjoni algse ettepaneku summad vähemalt uuesti kinnitada, sealhulgas eraldatavate ELi omavahendite asjakohasema kasutuse abil ning suurendades märkimisväärselt territoriaalse ühtekuuluvuse fondi ja sotsiaalfondi, hariduse ja koolituse ning globaliseerumisega kohanemise fondi vahendeid.

Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või Liikme mootmed 23 aastat rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. Volikogu liikme volituste taastumine 1 Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse valla- või linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile.

Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 1 Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kui valla või linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut valla- või linnakantseleis.

Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid lisaks eesti keelele vormistada ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles.

Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid.

Volikogu liikme õigus saada teavet 1 Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene.

Vallavanema ja linnapea valimine Vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks. Vallavanema ja linnapea õigus moodustada valitsus 1 Vallavanemal või linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

Seaduse reguleerimisala 1 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse mõiste 1 Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1 kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2 igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3 seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4 valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5 vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6 tegevuse avalikkus; 7 avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1 volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2 valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

Valitsuse volituste tähtaeg 1 Valla- või linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Valla- ja linnavalitsuse pädevus 1 Valla- või linnavalitsus: 1 valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2 lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3 lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4 lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 2.

Volituse andmisel linna ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 1 Valla- ja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ning need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kui valla või linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, avalikustatakse valitsuse määrus väljapanekuga valla- või linnakantseleis.

Õigusaktide algatamise õigus 1 Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem Liikme mootmed 23 aastat viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 1 Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Munitsipaalomand 1 Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara.

Juba eelmisel aastal, 3. Ettepanekus kutsuti üles koordineerima Euroopa poliitikat maapiirkondade arengu tagamiseks, et tulla toime kõigi Euroopa piirkondade, eriti maapiirkondade majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalsete väljakutsetega. Ühtekuuluvuse edendamiseks ja territoriaalse killustatuse ohu vältimiseks tulevikus tehti ettepanek luua arukate külade pakt Smart Villages Pactet tagada tõhusam, integreeritud ja kooskõlastatud lähenemisviis ELi poliitikale, mis maapiirkondadele mõju avaldavad.

Euroopa Regioonide Komitee kordab neid nõudmisi, mis on maaelu arengu tagamiseks aastatel ja üliolulised. Euroopa Parlamendi liige ja mitmeaastase finantsraamistiku raportöör Jan Olbrycht lisas, et ühise põllumajanduspoliitika teine sammas ei tohiks olla esimese samba reserv ning maaelu areng ei peaks piirduma ühise põllumajanduspoliitikaga, vaid maaelu arengu vajadusi tuleks arvestada kõigis Euroopa poliitikates. Euroopa Parlamendi liige Ulrike Müller lisas, et "me vajame Euroopa Liidus tugevaid maapiirkondi ja seetõttu kutsun üles jätkama ühise põllumajanduspoliitika jätkamist, selleks et saaks eraldada maaelu arengu fondile järgmisel rahastamisperioodil piisavalt raha.

Liikme mootmed 23 aastat arvates on sellega seoses võtmeelementideks teadmiste edasiandmine ja innovatsioon, abi noortele põllumajandustootjatele ning toetus keskmise suurusega ettevõtetele. Enam kui pool elanikkonnast elab maapiirkondades, kus sageli puudub kiire internet, head transpordiühendused, kergesti ligipääsetavad tervishoiu- ning haridus- ja kultuuriasutused. See on ka teema, millega peame tegelema. Nad leidsid, et maapiirkonnad, mägised ja kaugemad piirkonnad tuleks järgmisel ühtekuuluvuspoliitika perioodil viia Euroopa majandus- ja sotsiaalpoliitika keskmesse.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme allkomitee võttis arvamuse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu Poolt hääletasvastu hääletas 50, erapooletuks jäi

Maapiirkonnad peavad saama kasutada sarnaseid võimalusi linnapiirkondadega. Regioonide Komitee nõustub, et need algatused on praeguse süsteemi positiivne täiendus.

Komitee nõustub ka sellega, et järelevalve õigusriigi põhimõtte järgimise üle, mis kuulub küll peamiselt liikmesriikide vastutusalasse, on liikmesriikide ja liidu ühine ülesanne. ELi lepingu artiklis 2 on sätestatud kindel õiguslik alus kõnealuse kontrolli teostamiseks ELi institutsioonide poolt. Oluline osa õigusriigi tugevdamisel on kodanikuühiskonnal ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel: viimased on demokraatliku õiguspärasuse alustasand ning neil on keskne roll õigusriigi kultuuri edendamisel ja järelevalves sellega seotud põhimõtete järgimise üle.

Õigusriigi tugevdamine liikmesriikides viib igale inimesele antud õiguste tugevdamiseni. Komitee on veendunud, et täielik õigusriigi põhimõtte kaitse süsteem eeldab kontrolli liikmesriikide üle, aga ka järelevalvet ELi institutsioonide üle.

Komitee on seetõttu seisukohal, et liidu õigusriigi põhimõtte järgimise järelevalvesüsteemi tuleks täiendada ELi väliste mehhanismidega. Komitee on teadlik õiguslikest probleemidest, mis ootavad lahendust, ja tervitab seetõttu komisjoni kavatsust taasalustada protsessi liidu ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2.

Euroopa Komisjoni teatises on Liikme mootmed 23 aastat välja toodud elemendid, mis iseloomustavad õigusriigi põhimõtet, nagu kohtusüsteemi sõltumatus, põhiõiguste kaitse, aktiivse kodanikuühiskonna olemasolu ja meediakanalite paljusus. Need on olulised elemendid, mille abil tagada liikmesriikide vastastikune usaldus, liidu nõuetekohane toimimine, liidu ja liikmesriikide lojaalne koostöö ning eelkõige kodanike Euroopa Liidu õigussüsteemist tulenevate õiguste täielik austamine.

Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et mehhanismides õigusriigi põhimõtte ja eelkõige igal aastal teostatava järelevalve süsteemi kaitsmiseks võetakse arvesse põhiõiguste rikkumise ja demokraatlikest põhimõtetest eemaldumise ohtu liikmesriikides. Kodanikel on õigus pöörduda kohtusse, mis peab olema sõltumatu ja paistma sõltumatuna.