Kes ei tootanud liikme suurendamiseks valja.

Aktsia eest tuleb tasuda rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. Konkursi luhtumine 1 Konkurss loetakse luhtunuks, kui: 1 sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust; 2 ametisse nimetamise õigust omav isik loobus ametikohale asumise ettepaneku tegemisest põhjusel, et ühegi kandidaadi haridus, töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldanuks tal teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil.

Lisandub võimalus blokeerida ebasobivad olulised otsused, eeskätt põhikirja ja osakapitali muutmised. Saad ainuisikuliselt vastu võtta tavalisemad üldkoosoleku otsused — juhatuse valimine, majandusaasta aruande kinnitamine, kasumi jaotamine.

Suuremad otsused tuleb vähemusosanikuga kooskõlastada. Võimalus ainuisikuliselt vastu võtta praktiliselt kõik otsused, sh muuta põhikirja, suurendada osakapitali — aga ainult proportsionaalselt osalustele.

Dividendide jaotamine Osanike õigused sisaldavad ka dividendide saamise õigust. Dividende makstakse võrdeliselt osaluse suurusega, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

kes ei tootanud liikme suurendamiseks valja Kas on voimalik kuidagi suumida liige

Dividendide saamise õigus tuleneb ainuüksi sellest, et sul on ettevõttes osalus, mitte midagi muud selleks tegema ei pea. Reaalse töötegemise peaks kompenseerima töötasu maksmise kaudu.

Dividendide maksmise kohta saad täpsemalt lugeda artiklist Kuidas maksta dividende. Kui Jüri ja Mari lepivad kokku soovitavalt kirjalikult!

Mitte kedagi teist peale Jüri see teema ei huvita, ei riiki ega maksuametit. See on eraõiguslik kokkulepe, lepi kokku mida soovid. Kui kirjalik kokkulepe puudub, siis võib Jüri järgmisel aastal öelda, et tema sellist kokkulepet ei mäleta ja palub dividendid välja maksta. Varasemad andmed on registris vaid informatiivse tähendusega, kuna on üle tulnud haigekassast ja võivad olla vigased — on aluseks olnud vaid ravikindlustuse alaste otsuste tegemisel, töötamise registri võimalused on aga laiemad.

Töötamised võid registreerida oma ettevõtte nimel ise, aga võid delegeerida ka kellelegi teisele. Töötamise registreerimine kuulub raamatupidaja paketti, seega andes isikule õigused raamatupidaja paketina, on tal võimalik teha kandeid ka töötamise registris vt postitust.

kes ei tootanud liikme suurendamiseks valja Keskmise peenise suurus paks

Töötamise registreerimise aeg Reegel on see, et töötamine tuleb registreerida tööle asumise hetkeks ehk siis enne, kui inimese tööle lubad. Nt kui töötaja asub tööle alates homsest, siis tee kanne töötamise registrisse juba täna ära. Erandiks on aastased lapsed, kelle töötamine tuleb registreerida vähemalt kümme tööpäeva enne lapse tööleasumist.

Töötamise registreerimine toimub Maksu- ja Tolliameti lehel emta. Võimalik, et enne edasi laskmist palub register Sul oma kontaktandmed üle vaadata ja vajadusel uuendada.

Töötamise registreerimine algab isikukoodi sisestamisega. Olles seda teinud, kuvab süsteem isiku nime. Seejärel lisa töötamise algus. Töölepingu puhul on selleks töötaja tööle asumise kuupäev, võlaõigusliku lepingu puhul lepingu jõustumise kuupäev. Töötamise liik Järgmisena tuleb valida töötamise liik. Tegu on olulise lahtriga selles mõttes, et valikust sõltub edasine lahtrite täitmise kohustuslikkus.

Lisaks mängib valitud töötamise liik oma rolli ka ravikindlustuse puhul ja väljamakse liigi valikul TSD-l.

Selle kohta on olemas hea kokkuvõttev tabel. Telli oma ettevõtte aastaaruande koostamine ja ettevõtjaportaali sisestamine veebisekretärilt! Teenistustähtaeg 1 Ametnik nimetatakse ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. Isiku nimetamist samale ametikohale loetakse järjestikuseks, kui ametikohalt vabastamise ja ametikohale nimetamise vaheline aeg ei ületa 60 kalendripäeva.

Katseaeg 1 Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt käesoleva seadusega või käesoleva seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud avaliku teenistuse eriliigi korral eriseadusega või eriseaduse alusel kehtestatud nõuetele edaspidi teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded.

Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametniku katseaja kestus ei tohi olla pikem kui pool tema teenistustähtajast.

Õigusabi ettevõtjale ja edu tänu kindlustundele!

Kui ametnik viiakse üle sama ametiasutuse teisele ametikohale, kus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded erinevad oluliselt senise ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetest, võib kohaldada ametnikule katseaega. Kui katseajal olev ametnik viiakse vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõikele 1 üle teisele ametikohale, kus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded erinevad oluliselt senise ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetest, võib ametisse nimetamise õigust omav isik määrata ametnikule uue katseaja kestusega kuni neli kuud.

kes ei tootanud liikme suurendamiseks valja Liige keskmise suurusega foto

Võimaluse korral võetakse uue katseaja tulemuste hindamisel arvesse ka varasema katseaja tulemused. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse esitamiseks.

Ametikohale asumiseks esitatavad dokumendid 1 Isik, kes soovib ametikohale asuda, esitab isikule, kellel on tema ametisse nimetamise õigus, järgmised dokumendid: 1 allkirjastatud taotlus koos kinnitusega, et ei esine asjaolusid, mis välistavad ametniku teenistusse võtmise; 2 elulookirjeldus; 3 tunnistus või diplom vajaliku hariduse kohta; 4 isikut tõendav dokument; 5 muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid.

Avaliku teenistuse seadus (lühend - ATS)

Ametikohale nimetamine 1 Haldusakt, millega isik nimetatakse ametikohale, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1 ametikohale nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2 selle ametiasutuse nimetus, kuhu isik ametikohale nimetatakse; 3 ametikoha nimetus; 4 avaliku võimu teostamise volitus viitega selle aluseks olevale sättele või käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud avaliku võimu teostamise ülesandele; 5 ametniku põhipalk; 6 ametikoha asukoht, milleks loetakse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub; 7 ametikohale asumise kuupäev; 8 teenistussuhte kestus avalikus teenistuses edaspidi teenistusstaaž või selle puudumine ametikohale asumise päevale eelneva kuupäeva seisuga; 9 määratud ajaks ametikohale nimetamise korral — teenistustähtaeg; 10 katseaja määramisel selle kestus; 11 osalise tööajaga töötamisel — koormus; 12 vaidlustamisviide.

Teenistuse algus 1 Ametnik on teenistuses ametikohale asumise kuupäevast arvates. Nimetatud kohustus kehtib ainult juhul, kui ametnik asub ametikohale, kus on ametijuhendi kehtestamine kohustuslik. Ametikohale nimetamise kehtetuks tunnistamine 1 Ametisse nimetamise õigust omav isik tunnistab kehtetuks ametikohale nimetamise haldusakti, kui: 1 ametikohale nimetatud isik esitab enne ametikohale asumiseks määratud kuupäeva sellekohase taotluse; 2 enne ametikohale asumist ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad ametikohale nimetamise; 3 isik ei ole mõjuva põhjuseta määratud kuupäevaks ametikohale asunud; 4 isik keeldub ametivande andmisest.

Arengu- ja hindamisvestluse korraldamise põhimõtted 1 Vähemalt kord aastas peab vahetu juht temale alluva ametnikuga vestluse, mille käigus hinnatakse ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid, samuti annab ametnik juhile tagasisidet juhtimise kohta edaspidi arengu- ja hindamisvestlus.

Äriühingu õigusvõime tekib äriühingu kandmisega äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime lõpeb äriregistrist kustutamisega. Ärinimi — kasutamine ja kaitse, võõrandamine, eristatavus, valiku piirangud Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.

Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Isikul võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul.

Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel või muutub tema ärinimes sisalduv nimi, võib omandaja senise ärinime all edasi kes ei tootanud liikme suurendamiseks valja. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Täiendeid või lühendeid võib kasutada ainult ärinime alguses või lõpus. Ärinime võõrandamine - ärinime ei või võõrandada ilma ettevõtteta, välja arvatud siis, kui ärinimi võõrandatakse ettevõtja likvideerimisel või pankrotimenetluses.

Kiik: PPA on välja töötanud meetmed teadusnõukoja liikmete kaitsmiseks

Ärinime eristatavus - füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui äriregistrisse on ärinimena või selle osana kantud sama füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, mille registrisse kandmist taotletakse, peab kande taotleja oma ärinime täiendite lisamise või ärajätmisega selgelt eristatavaks muutma.

kes ei tootanud liikme suurendamiseks valja Kas liikmesriigi arvamust on voimalik suurendada

Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinime kasutamine ja kaitse - ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. See ei välista ärinime kaitset hagilises korras. Ettevõtja ärilistel dokumentidel ning tema kodulehel Internetis peab olema ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood.

Välismaa äriühingu filiaali dokumentidel ning kodulehel peab olema nii äriühingu kui ka filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Äriühingu vormi valik Äriühingu vormi valik sõltub ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest.

Äriühingute vormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: § osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; § äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; § nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; § äriühingu auditeerimise nõuded; § igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus nt raamatupidamine.

Sellisel juhul saab asutajaks olla üksnes füüsiline isik. Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib eelpool nimetatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset.

Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikule makstavat töötasu ega muid tasusid. Füüsilisest isikust ettevõtja Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik, kes enne tegevuse alustamist esitab avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel.

kes ei tootanud liikme suurendamiseks valja Normi ??suurusi meessoost liige

Füüsilisest isikust ettevõtja ajutine tegevus - füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva.

Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral. Äriregistrisse kandmata ettevõtja - füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime all. Füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Füüsilisest isikust ettevõtja vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Kontsern, prokuura, konkurentsikeeld, ärisaladus Kontsern - kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks.

Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Prokuura - volitus, mis annab ettevõtja esindajale prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes.

Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse.

Kui ettevõtja on prokuurat piiranud, ei kehti piirang kolmandate isikute suhtes, välja arvatud äriseadustikus sätestatud piirangud. Prokuura suhtes kehtib tisiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatu, kui äriseadustikust ei tulene teisiti.

Reegel on see, et registreerida tuleb inimeste töötamine, kui selle tulemusel tekib maksukohustus. Erandiks on siinjuures tasuta töötamine, mis samuti tuleb registreerida v. Juhatuse liige, kes tasu ei saa, tema töötamist registreerida ei tule. Töötamise registri andmete olulisus Andmete olemasolu töötamise registris tagab Sulle ja Sinu töötajatele sotsiaalsed tagatised.

Prokuura ei lõpe füüsilisest isikust ettevõtja surmaga. Prokurist ei või prokuurat üle anda. Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või viimase seadusjärgne esindaja. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule.

Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos ühisprokuura. Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik, äriühingu nõukogu liige, äriühingu audiitor.

Prokuristi allkiri - prokurist kirjutab alla selliselt, et lisab oma allkirjale sõna "prokurist" või lühendi "p. Kui ühingu asutamisel või osanikuks saamisel olid nimetatud asjaolud teistele osanikele teada, kuid vastuväiteid ei esitatud, loetakse teiste osanike nõusolek antuks.

Ühingulepinguga võib ette näha tähtaja, mille jooksul nimetatud konkurentsikeeld kehtib ühingu endise osaniku suhtes.

Ettevõtte osanike õigused – Millised ja kuidas?

Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest. Selle keelu võib kehtestada ka kohus ühingu nõudel. Konkurentsikeelu rikkumine Konkurentsikeelu rikkumisel võib täisühing nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist täisühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Nimetatud nõude esitamise otsuse vastuvõtmisel ei osale konkurentsikeeldu rikkunud osanik.

Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil teised osanikud said teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega. OSAÜHING Osaühingu juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühinguga samal tegevusalal ega olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik.

Samuti ei tohi juhatuse liige olla osaühinguga samal Suure Penisovi mootmed tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud juhul, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.

Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib osaühing nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist osaühingule, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu.

Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Samuti ei tohi juhatuse liige olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.

Töötamise registreerimine töötamise registris

Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib aktsiaselts juhatuse liikmelt nõuda keelatud tegevuse lõpetamist, keelatud tegevusest saadud tulu üleandmist aktsiaseltsile, samuti kahju hüvitamist ulatuses, mis ületab sissenõutud tulu. Keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil aktsiaselts sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest.

TULUNDUSÜHISTU Tulundusühistu juhatuse liige ei või üldkoosoleku nõusolekuta, nõukogu olemasolu korral aga nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõtja ühistu tegevusalal ega olla ühistu tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik.

Samuti ei tohi juhatuse liige olla ühistu tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, välja arvatud juhul, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Konkurentsikeelu rikkumine Kui juhatuse liikme tegevus on vastuolus konkurentsikeeluga, võib ühistu nõuda juhatuse liikmelt keelatud tegevuse lõpetamist.

See ei välista muid nõudeid juhatuse liikme vastu. Keelatud tegevuse lõpetamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud päevast, mil ühistu sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keeld konkurentsiseaduse mõttes Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus.

Selliste kokkulepete ja otsuste hulka kuuluvad: § otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde- alla- või mahahindluse, abonement- lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine; § tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; § kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda; § konkurentsi kahjustava teabe vahetamine; § võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda; § kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi.

Ärisaladus - ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.

Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave. Audiitorlus ja erikontroll Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine auditeerimiseeskirjast lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. Audiitor on audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik või audiitorite nimekirja kantud audiitorühing.

Kohus otsustab erikontrolli korraldamise kes ei tootanud liikme suurendamiseks valja mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem halduskohtumenetluse seadustikus RT I50, ;16, ; 28, ;29, ja ettenähtud korras protestiga halduskohtusse.

Maavanema asendamine 1 Maavanema ajutisel äraolekul nimetab maavanem ennast asendama ühe maavalitsuse osakonnajuhataja. Maavanema korraldus 1 Maavanem annab seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ja täitmiseks korraldusi. Maavanema korraldused tehakse teatavaks seaduses või maavalitsuse põhimääruses ettenähtud korras. Maavalitsuse staatus ja ülesanded 1 Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus. Maavalitsuse struktuur 1 Maavalitsus koosneb maavalitsuse kantseleist ja osakondadest.

Osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused. Osakonda Tegelikult laienenud liikmete fotod osakonnajuhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist maavanem.

Vabariigi Valitsuse seadus

Täidesaatva riigivõimu volitustega komisjone ja nõukogusid moodustatakse seadusega või seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega ettenähtud alustel ja korras. Nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid moodustab, nende ülesanded ja töökorra määrab maavanem, kui seadusest ei tulene teisiti.

Maavalitsuse haldamisel olevad riigiasutused 1 Vabariigi Valitsus võib anda maavalitsuse haldamisele haridus- kultuuri- sotsiaalhoolekande- ja muid käesoleva seaduse §-s 43 nimetatud asutusi. Maasekretär 1 juhib maavalitsuse kantselei tööd maavalitsuse põhimääruses ettenähtud korras; 2 esitab maavanemale ettepanekuid maavalitsuse kantselei struktuuri ja töökorralduse kohta; 3 korraldab maavanema korralduste andmist ja nende teatavakstegemist ja kontrollib nende eelnõude vastavust põhiseadusele ja teistele õigusaktidele; 4 korraldab maavanema tegevuse avalikustamist; 5 hoiab maavalitsuse riigivapi kujutisega pitsatit; 6 täidab muid talle seaduse või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.