Liige tema mootmed igat liiki foto, Populaarsed lilled kimbus

Avalduse võib esitada ka digiallkirjastatult ettevõtjaportaali vahendusel. Prolomnik Mitmeaastased mitmeaastased koos Alpide taimede tüüpiliste tunnustega. Siirdamisel võite kasutada Kornevinit. Kuid seda tuleb kaitsta otsese päikesevalguse eest..

Artikkel 2 Võttes arvesse protokolli järgmisi sätteid, kohaldatakse kokkulepet Põhja- Atlandi lepingu kohaldamise piirkonnas protokolli osalisriigi territooriumil olevatele liitlasvägede peakorteritele ning protokolli artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c määratletud peakorterite sõjalisele ja tsiviilpersonalile ning nende ülalpeetavatele, kui personal asub nimetatud territooriumil oma ametikohustuste Liige tema mootmed igat liiki foto tõttu või ülalpeetavad abikaasa või vanema ametikohustuste täitmise tõttu.

Artikkel 3 1. Kokkuleppe kohaldamisel liitlasvägede peakorterite suhtes tähendavad «relvajõud», «tsiviilkoosseis» ja «ülalpeetav» järgmist: a «relvajõud» — liitlasvägede peakorteris töötav Põhja-Atlandi lepingu osalisriigi maa- mere- või õhujõudude personal; b «tsiviilkoosseis» — tsiviiltöötajad, kes ei ole kodakondsuseta isikud, lepinguga ühinemata riigi kodanikud ega vastuvõtva riigi kodanikud või alalised elanikud ning kes i töötavad liitlasvägede peakorteris ja on Põhja- Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude teenistuses või ii on liitlasvägede peakorteri teenistuses ja kuuluvad Põhja-Atlandi Nõukogu poolt kindlaks määratud tsiviilpersonali kategooriasse; c «ülalpeetav» — käesoleva lõike punktides a ja b täpsustatud relvajõudude või tsiviilkooseisu liikme abikaasa või laps, kes sõltub tema toetusest.

Nii riigil, kelle kohta käesoleva lõike järgi kehtivad kohustused, kui ka asjaomasel liitlasvägede peakorteril on artikli VIII lõikes 8 sätestatud vahekohtuniku määramisel saatva riigi õigused. Artikkel 5 Liitlasvägede peakorteri liikmel on peakorteri väljastatud isikutunnistus, kus on isiku nimed, sünniaeg ja -koht, kodakondsus, auaste või järk, number kui on olemasfoto ja kehtivusaeg. Nõudmise korral tuleb isikutunnistus esitada. Artikkel 6 1. Kokkuleppe artikli VIII kohaselt lepinguosalistele kehtestatud nõuetest loobumise kohustus kehtib nii liitlasvägede peakorteri kui ka käesoleva protokolli iga osalisriigi kohta.

Kokkuleppe artikli VIII lõigete 1 ja 2 mõistes: a käsitatakse liitlasvägede peakorteri või käesoleva protokolli osalisriigi omandis olevat ja liitlasvägede peakorteri kasutuses olevat vara lepinguosalise varana, mida kasutavad viimase relvajõud; b käsitatakse käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 1 määratletud relvajõudude või tsiviilkoosseisu liikme või liitlasvägede peakorteri töötaja tekitatud kahju lepinguosalise relvajõudude liikme või töötaja tekitatud kahjuna; c kehtib artikli VIII lõikes 3 väljendile «kuuluma lepinguosalisele» antud tähendus liitlasvägede peakorteri kohta.

Kokkuleppe artikli VIII lõikes 5 nimetatud nõuete hulka loetakse ka nõuded välja arvatud lepingulised nõuded ja nimetatud artikli lõigetes 6 ja 7 loetletud nõudedmis tulenevad liitlasvägede peakorteri töötajate tegevusest või tegevusetusest või muust tegevusest, tegevusetusest või juhtumist, mille eest liitlasvägede peakorter on õiguslikult vastutav ning mis on tekitanud vastuvõtva riigi territooriumil kahju kolmandatele isikutele, kes ei ole käesoleva protokolli osapooled.

Lilled kimbudeks - foto ja nimi Roosid Arvestades kaasaegse õie kujunduse saavutusi, on fotost sageli raske aru saada, milline on kompositsioon.

Artikkel 7 1. Kokkuleppe artiklis X ettenähtud relvajõudude või tsiviilkoosseisu liikmete palkade ja muude tasude maksuvabastust kohaldatakse artikli 3 lõike 1 punktis a ja punkti b alapunktis i määratletud liitlasvägede peakorterite personali palkade ja muude tasude suhtes, mida maksavad relvajõud, kuhu nad kuuluvad või kus nad töötavad; käesolev lõige ei vabasta nimetatud isikuid selle riigi maksudest, mille kodanikud nad on.

Liitlasvägede peakorterite Põhja-Atlandi Nõukogu poolt kindlaks määratud kategooriatesse kuuluvate töötajate palku ja muid tasusid, mida töösuhtest tulenevalt maksavad liitlasvägede peakorterid, ei maksustata.

Määruse ja vallavolikogu esimehe nõudel vallavolikogu otsuse eelnõule peab olema lisatud seletuskiri 4 Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõu teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab eelnõu esitaja. Vallavolikogu esimehe resolutsiooniga suunatakse eelnõu läbivaatamiseks vallavolikogu komisjonidele ja vallavolikogu fraktsioonidele.

Protokolli osalisriik võib liitlasvägede peakorteriga sõlmida kokkuleppe, mille kohaselt võtab osalisriik tööle liitlasvägede peakorterites teenima hakkavad oma kodanikud välja arvatud — kui osalisriik nii nõuab — isikud, kes ei ela alaliselt tema territooriumil ning maksab oma eelarvest nende isikute palgad ja muud tasud riigis kehtestatud palgaastmestiku järgi.

Nimetatud palku ja muid tasusid võib maksustada asjaomane osalisriik, kuid mitte teised osalisriigid. Kui protokolli osalisriigi sõlmitud kokkulepe muudetakse või lõpetatakse, ei kehti protokolli osalisriikide kohta enam käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud oma kodanikele makstavate palkade ja muude tasude maksustamise keeld.

Artikkel 8 1. Liitlasvägede peakorterite asutamise, ehitamise, hooldamise ja tegutsemise hõlbustamiseks vabastatakse need võimalikult suures ulatuses lõivudest ja maksudest ühise kaitse huvides tehtud ametialastelt ja ainult neile kasu toovatelt väljaminekutelt; protokolli iga osalisriik alustab tema territooriumil tegutseva liitlasvägede peakorteriga läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida käesoleva sätte jõustamise kokkulepe.

Liitlasvägede peakorterile laienevad kokkuleppe artikli XI kohaselt relvajõududele tagatud õigused samadel tingimustel. Kokkuleppe artikli XI lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata vastuvõtvate riikide kodanike suhtes, välja Liige tema mootmed igat liiki foto juhul, kui kodanikud kuuluvad protokolli mõne teise osalisriigi relvajõududesse.

Väljend «lõivud ja maksud» käesolevas artiklis ei tähenda teenustasu. Artikkel 9 Kui Põhja-Atlandi Nõukogu ei otsusta teisiti a käsutatakse liitlasvägede peakorterite rahvusvahelistest vahenditest moodustatud investeerimiseelarve alusel soetatud vara, mis ei ole enam peakorterile vajalik, Põhja-Atlandi Nõukogu poolt heakskiidetud kokkulepete kohaselt ning tulud jaotatakse või kantakse üle Põhja-Atlandi lepingu osalisriikidele proportsionaalselt nende panusega peakorteri investeerimiskuludesse.

Vastuvõtval riigil on eelisõigus omandada oma territooriumil asuvat kinnisvara eeldusel, et tema poolt pakutavad tingimused ei ole vähem soodsad võrreldes nendega, mida pakub mis tahes kolmas isik; b vastuvõtva riigi poolt peakorterile tasuta välja arvatud nominaalhinna eest liitlasvägede peakorteri kasutusse antud maa, ehitised või püsiseadmed, mida peakorter enam ei vaja, antakse tagasi vastuvõtvale riigile ning vastuvõtva riigi poolt peakorterile kasutamiseks antud vara väärtuse suurenemise või vähenemise üle otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu arvestades vastuvõtva riigi seadusi ning see jaotatakse Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahel või kantakse nende tuludesse või kuludesse proportsionaalselt nende panusega peakorteri investeerimiskuludesse.

Artikkel 10 Iga kõrgem peakorter on juriidiline isik; tal on õigusvõime sõlmida lepinguid ning omandada ja käsutada vara. Vastuvõttev riik võib siiski selle õigusvõime kasutamist korraldada eraldi kokkulepetega enda ja kõrgema peakorteri või kõrgema peakorteri nimel tegutseva alluva liitlasvägede peakorteri vahel.

Artikkel 11 1. Kokkuleppe artikli VIII järgi võib kõrgem peakorter osaleda kohtumenetluses hageja või kostjana. Vastuvõttev riik ja kõrgem peakorter või tema volitatud alluv liitlasvägede peakorter võivad siiski kokku leppida, et vastuvõttev riik tegutseb vastuvõtva riigi kohtutes kõrgema peakorteri nimel kõigis kohtumenetlustes, milles peakorter on osaline.

Liitlasvägede peakorteri vastu ei või võtta ühtegi täidesaatvat meedet, mille eesmärk on sundvõõrandada või arestida peakorteri omandit või vahendeid, välja arvatud kokkuleppe artikli VII lõike 6 punktis a ja artiklis XIII sätestatud eesmärkidel.

Erinevad sheffleri liigid, 19 fotot - Väetised

Kaelushiir on levinud kogu Euroopas ning ta elupaikadeks on eelistatult laialehised lehtmetsad, võsad ja põõsastikud, samuti pargid, aiad ja põllud. Tihedat metsa ta aga väldib. Kaelushiir elab sügavates urgudes, mis asuvad puude juurte vahel ja millel on mitu väljapääsu. Oma urud kaevab hiir ise, kuid ta võib asustada ka kände, puuõõnsusi ja puuriitu. Talvel pole harvad juhused, kui kaelushiired tungivad tallidesse ja lautadesse ning isegi inimelamutesse.

Kaelushiir on hiire kohta suhteliselt suurte mõõtmetega: tema kehapikkus ulatub 11 13 cm-ni. Tal on pikk ja terav nina, pikk saba ning tugevad ja pikad tagajalad. Kõrvad on paljad ja ulatuvad karvastikust kaugele välja. Kaelushiire kasukale on iseloomulikud kollased ja ruuged värvitoonid: selg on kollakas- kuni punakaspruun ja kõhualune lumivalge. Kurgu all on hästimärgatav oranzikas kaelus. Kaelushiir toitub enamasti seemnetest - pähklitest, tõrudest ja kastanitest, kuid on võimeline murdma ka konni, sisalikke, hiiri ja linnupoegi.

Talveks soetavad nad omale mitme kilogrammi raskusi seemnetagavarasid, mis peidetakse urgudesse või puuõõntesse. Maapinnal liigub kaelushiir pikkade hüpetega. Samal ajal on ta ka osav ronija, kes võib liikuda vabalt puudel ja põõsastel, mitme meetri kõrgusel maapinnast. Teda on aga raske tabada, sest ta tegutseb vaid öösiti. Nagu kõik hiired, toob kaelushiir ilmale 2 3 pesakonda poegi aastas. Esimene pesakond sünnib juba aprillis ning sigimisperiood lõpeb septembris.

Lilled kimbudeks - foto ja nimi - Roosid

Kaelushiirel on oma keha suhtes ebaloomulikult suur pea, mis on ka sellel pildil selgesti näha. Pesakonnas on tavaliselt 4 9 poega.

Hiirepojad on alguses paljad ja väga abitud, kuid nad kasvavad ruttu. Silmad avanevad 12 14 päeval, imetamine kestab 15 päeva. Suguküpseks saab juba 2 kuu vanuselt ning kevadel sündinud pojad sigivad juba samal suvel. Kaelushiire eluiga ei ole pikk, heades tingimustes ulatub see kõige rohkem 4 aastani. Ka vaenlasi on hiirel ohtralt - ta on meeltmööda toiduobjektiks paljudele väikekiskjatele, rebastele, metssigadele, kullidele ja kakkudele.

Seoses sellega on kaelushiir oluliseks lüliks toiduahelas. Leethiire elupaigad on tihedalt seotud metsaga, ta asustab tihti suurt ja paksu metsa ning isegi soometsi. Vähemal määral võib teda kohata ka parkides, niitudel ja veekoguäärsetes põõsastikes. Leethiir elab puude Mitu kasvatada, kuidas seda suurendada põõsaste juurte ning prahihunnikute all asuvates urgudes, mis on keerulised ja varustatud paljude käikudega.

Liikumiseks kasutab ta tihti ka muttide poolt valmis kaevatud käike. Talvel uuristab leethiir tihti käike lumikattesse. Ta on ka osav ronija, tegutsedes tihti ka puudel ja põõsastel. Maapinnal liigub leethiir edasi hüpetega. Ta võib tegutseda samahästi nii päeval kui öösel, kuid on täheldatud, et aktiivsus on suurem pimedas. Leethiirt iseloomustab hästi tema karvkatte ebatavaline värvus - see on seljalt punakas, isegi roostekarva, saba on lühike - umbes poole keha pikkune ning kahevärviline, pealt tumepruun ning alt valkjashall.

Leethiir sööb teistest meie hiirtest enam taimede rohelisi osi, ka seemneid, juurikaid ja isegi seeni. Loomsest toidust eelistab ta vaid putukaid. Liige tema mootmed igat liiki foto lume all liikudes sööb leethiir ka samblikke. Talveks kogub leethiir omale ka tagavarasid, kuid need on enamasti väikesed. Leethiired sigivad suvel, aprillist oktoobrini ning selle aja jooksul saab emasloom maha keskmiselt 2 vahel 3 4 pesakonnaga, mis koosneb 1 10 tavaliselt 5 6 pojast.

See pilt pole küll päris, aga leethiir päriselt näeb ka enam-vähem selline välja. Pojad on sündides pimedad ja paljad, ning ema toidab neid piimaga 2 nädala vältel.

Silmad avanevad neil juba Leethiire eluiga looduses on 1,5 2 aastat, eriti heades tingimustes 3 aastat. Vaenlastest hiirtel puudust ei tule - leethiirt jahivad kärplased, rebased, kassid, kakud, kullid ja isegi metssead. Põhiliselt taimtoidulise loomana tekitab leethiir kahju metsakasvatajatele, süües ära puude mahakülvatud seemned ja kahjustades istikute koort.

Pisihiir on üks meie väiksemaid imetajaid. Loomakese pikkuseks on Keha kohta üsna pikal sabal on ka oma funktsioon - see on haardevõimeline ning aitab hiirel põõsastel või kõrtel ronimisel tasakaalu hoida. Mitte ükski kokkade foto ei suuda edastada kogu selle imelise taime ilu. Kõige tavalisemad ja ostetud kokkade tüübid: Puu moodi. Väikesel, kuni 1,2 m kõrgusel puul on tihedad nahkjad lehed, kogutud 8—16 lehena pikalehelisele.

Selle sookuri mõned sordid on kirevad.

Keelevahetuse vaikeväärtus

Seda tüüpi lilli nimetatakse ka tähe-lehed shefleraks. Selle cheflera lehed kogutakse tähe kujul, mille iga kiir ulatub kuni 15 cm pikkuseks. See on üks taime "kiireimaid" esindajaid, ulatudes 3 meetri kõrgusele.

See on üsna miniatuurne põõsas. Sellel on ilusad kaheksa sõrmega lehed, millel on hääldatud veenid. Sellel tüüpilisel shefleril on suured lehed. Laskuvatel petioles on 8—12 suurt läikivat lehte. Iga lehe suurus ulatub kuni 40 cm pikkuseks. Selle liigi kohta on kirevaid variante. Kõige graatsilisem.

Võrreldes teiste perekonna taimedega on see peakokk isegi loomult miniatuurne. Tema põõsas pole kunagi kõrgem kui kaks meetrit. Sisetingimustes ulatub lill umbes 50 cm-ni. Selle liigi peamine eelis on ebatavalised pikad ja kitsad lehed, millel on hambuline serv. Mõnikord on lehtede serva kaunistatud kerge äärisega. Kuidas sheflerat korralikult hooldada Isegi kogenematu lillemüüja saab selle taime koduhooldusega hakkama, nii et peakokk on nii tagasihoidlik ja vastupidav.

Hoidmise koht Sisetingimustes kohaneb sheffleri taim hõlpsalt ruumiga. Peakokkide hoolduse peamine nõue on hea valgustus ilma lehtede otsese päikesevalguseta. Parim võimalus oleks ruumid, mille aknad on kagusse või edelasse. Mitmekülgsed kokad on eriti nõudlikud valguse osas, millel on sobivates tingimustes maksimaalne värvikontrastsus.

Kastmine Mõõdukas kastmine sobib selle valiva taimega hästi. Peaasi, et pinnas ei saaks täielikult kuivada ega tekiks liigset niiskust, mis võib põhjustada juuremädaniku. Vesi korda nädalas, kui pinnas kuivab. Lill armastab väga niisket õhku, nii et see meeldib lehtede sagedasele pritsimisele või pühkimisele niiske lapiga. Ülemine riietus Schefflera ei anna lilli siseruumides, seetõttu algab söötmine Kuidas suurendada fotoliikmeid lehtede ilmumise algusega kevadel.

Lillede söötmiseks dekoratiivlillede jaoks piisab üks kord 15 päeva jooksul mis tahes väetisega, vähendades pisut soovitatavat annust. Krooni moodustumine Selleks, et lehmik meeldiks silma lopsaka krooniga, on vaja võrsed õigesti ära lõigata ja jälgida uusi võrseid.

Väetised Erinevad sheffleri liigid, 19 fotot Scheffleri taim on nimetatud saksa botaaniku Scheffleri järgi ja kuulub Aralievi perekonda. Ženšenn ja luuderohi on ka selle pere liikmed.

Noores taimes lõigatakse apikaalne võrse teravate kääridega ära, lühendades seda 4 internoodi võrra. Siis taim ei siruta, vaid hakkab vabastama külgvõrseid, mis nõuavad ka õigeaegset pügamist. Lõikamiskohti tuleb töödelda purustatud kivisöega. Taimemahl on mürgine, seetõttu tuleb võtta ettevaatusabinõusid, et mahl ei satuks limaskestadele.

Lillede nimetused kimbudeks, mis ei ole kõigile tuttavad

Siirdamiskokad Noored taimed siirdatakse nagu tavaliselt üks kord aastas kevadel. Kui lill saavutab tugevuse ja saab kuju põõsas või puus, viiakse siirdamine vastavalt vajadusele üle iga paari aasta tagant, siirdades ümber avaramasse konteinerisse.

Küpsetes taimedes on soovitatav igal aastal ülemist, oksüdeerivat mullakihti vahetada. Schefflera on nõudlik pinnase drenaažikihile, mis peaks hõivama vähemalt veerand potist. Drenaažina kasutatakse tavaliselt paisutatud savi või vana keraamilise poti fragmente.

Uinuv periood Külmal aastaajal, kui päikest on vähe, vajab shefflera puhata. Taime ainevahetusprotsesside aeglustamiseks on vaja vähendada kastmise sagedust, ärge mingil juhul kasutage väetamist.

Võimalusel tagage maksimaalne valgustus madalamal temperatuuril. Aretuskokad Kokkade paljundamiseks on kolm viisi: seemnete, pistikute ja õhukihtide abil.

Seemne paljundamine Seemned ostab peakokk lillepoodidest, külvatakse kevadel niiskesse mulda, mis on segatud liivaga 1: 1, kaetud koti või purgiga ja oodake esimese lehe ilmumist. Teise lehe ilmumisega on taim valmis siirdamiseks eraldi potti. Paljundamine pistikute abil Täiskasvanud taimes lõigatakse poolkõrgune võrse ära, kastetakse juurte kasvu stimuleerivasse vedelikku ja istutatakse niiskesse Liige tema mootmed igat liiki foto koti või purgi alla.

Pärast juurdumist saab lõikuse siirdada püsipotti. Paljundamine õhukihtide abil Õhulõike saamiseks on vaja täiskasvanud taime koor lõigata, mähkida see juure moodustavas vedelikus niisutatud samblatükiga ja oodata, kuni juured ilmuvad.

Paari kuu pärast lõigatakse juurtega pistikud ja istutatakse eraldi taimena. Kokkade haigused Väga sageli põhjustab peakokkade haigusi kirjaoskamatu hoolitsemine tema eest. Kui lill varjab oma lehti aktiivselt, rikutakse temperatuurirežiimi. Võimalik põhjus on suvel liiga kuum või talvel liiga külm. Lille optimaalne temperatuurirežiim ei ole suvel kõrgem kui 25 kraadi ja talvel mitte vähem kui 12 kraadi.

Kui peakoka lehed muutuvad mustaks, tähendab see, et juurmädanik on alanud, mis toimub liigse kastmise korral. Peate lille potist välja saama, kuivatage juured, lõigates ära mädanenud alad, istutage lill uuesti.

Kui lehed muutuvad kollaseks, võib kokk olla väga kuum. Seda võivad põhjustada ka kahjurid. Kahjuritõrje seisneb lehtede töötlemises insektoakaritsiididega, mis on lubatud siseruumides kasutamiseks. Schefflera Sheflera lill - koduhooldus Schefflera kasutatud ka nime varianti ühe tähega "f" - Sheflera on Araljevi perekonnast pärit troopiline taim, mis on eksootilise väljanägemise ja tagasihoidliku hoolduse tõttu siseruumides kasvatamisel üsna laialt levinud.

Liige tema mootmed igat liiki foto Suurenenud element folk meetod

Lill sai oma nime kuulsa saksa teadlase Jacob Christian Scheffleri auks, kes seda esmakordselt kirjeldas ja klassifitseeris.

Schaeffleri õitsemist on keeruline toas kasvatades saavutada, kuid taime peamine esteetiline tunnus seisneb lehtedes või pigem nende kujus ja värvis. Erinevatel sortidel võivad need erineda, sealhulgas märkimisväärselt. Mõned neist on tavalised rohelised, teised on kirevad, mõnikord hämmastava väljalõikega. Mõnikord, kasvatades aknalaual korraga mitut Scheffleri sorti, saate hõlpsalt kokku panna võrse ja ainulaadse kasvuhoone, eelistades samal ajal ainult ühte perekonda.

Kahtlemata meelitavad need lilled alati külalisi või majapidamisi. Shefleri lille eest hoolitsemine pärast poest ostmist Isegi kui Schefflera pole eriti nõudlik lill, on parem see ümber siirdada kohe pärast ostmist ja kohandamist.

Esiteks seetõttu, et ostetud konteinerite suurus ei eristu sageli ning Schefflera kasvab kiiresti. Teiseks on ostetud pinnas peaaegu alati äärmiselt vilets ja taim küsib sealt kiiresti välja kõik võimalikud toitained. Ümberistutamiseks peate valima poti, mis on cm suurem kui see, milles lill kasvas. Väga noore põõsa jaoks sobib cm läbimõõduga konteiner. Tulevikus peaksite tegutsema samamoodi nagu mis tahes troopilise taime siirdamise korral: Rooside ja peopesade regulaarne muld sobib Scheffleri jaoks hästi.

Liige tema mootmed igat liiki foto Harjutus liikme pikkuse suurendamiseks

Pinnase saate ise ette valmistada, hoides turba, lehtpuu mulla, huumuse ja liiva ligikaudset osakaalu vastavalt 4: 3: 2: 1. Veel üks retsept: turbamuld, huumus, liiv 2: 1: 1.

Poti põhjas on mulla niiskuse reguleerimiseks vajalik drenaaž.

Language switcher

Kõige paremini sobib suure ja väikese paisutatud savi kombinatsioon. Võib kasutada jämedat liiva. Drenaažikiht peaks olema umbes cm. On hea, kui pärast ülaltoodud äravoolu lisage umbes 1 cm pikkune hobusesõnniku kiht. See aitab Scheffleril kiiresti uute tingimustega kohaneda ja alustada juuri, pagasiruumi intensiivset moodustumist.

Juurestik tuleks ostetud pinnasest võimalikult hästi puhastada ja istutada uude potti, piserdades uue mullaga. Esmakordselt on parem panna Scheffleri lill varju ja mitte lasta päikesevalgusel sellele langeda. Esimesed nädalat on soovitatav karantiinist kinni pidada: ärge sööta taime, kastke natuke vähem kui norm iga päeva tagantuurige hoolikalt lehti ja varre igast küljest. Karantiini ajal osutub õigeks ajaks viirusehaigusi või kahjureid, mida võiks poest tuua, ja vastavalt sellele viivitamatult meetmeid võtma.

Kasvavad tingimused Looduses on üle Scheffleri liigi.

Osaühing | Justiitsministeerium

Samal ajal on taim suure suurusega ja paljud liigid on võimelised kasvama looduslikes tingimustes kuni 40 meetri kõrguseks. Toa lillekasvatuses selliseid hiiglaslikke sorte muidugi ei kasutata.

Koduses kasvatamises eelistatakse enamasti 1,5—2-meetriseid Schefflereid. Scheffleri võib väga sageli leida põrandale paigaldatud suurtest lillepottidest. Taim täiskasvanueas on silmatorkav, lisab esteetikat igasse ruumi, kuid ennekõike kontori- ja avalikesse kohtadesse.

Karbid on kirevate lehtede, paadilehtede või huvitava lainelise äärisega lehtedega. Seetõttu on tulevase taime vormide mitmekesisus hämmastav ja võib-olla suudab see hõlpsalt rahuldada kõiki taotlusi. Scheffleri põõsa põhijooneks on lopsakas rohelus, vähe vigu või puuduvad puudused. Lehed moodustuvad rosettide ja harjade abil, kattes tihedalt pagasiruumi ja oksad.

Shefflera lilled on väga väikesed. Looduses kogutakse neid Liige on suurus nagu viinamarjakobarad ja need paistavad üsna suurte lehtede taustal sageli halvasti silma. Vangistuses on peaaegu võimatu õitsemist saavutada ja veelgi enam - Shefflera puuviljad. Temperatuur Kuid isegi ilma õitsemiseta näeb Scheffler välja ahvatlev.

Paljuski on tegemist suurte, sageli huvitava kujuga lehtedega. Ja Liige tema mootmed igat liiki foto taim näeks alati välja kena ja tervislik, peate järgima mõnda ümbritsevate tingimuste nõuet.

Kõige olulisem on temperatuuri taust. Võib tunduda, et Schefflera armastab troopilise kasvu tõttu kõrgeid temperatuure, kuid see pole kaugeltki nii. Looduslikes tingimustes kasvab lill varjulistes troopilistes metsades, nii et ta armastab lihtsalt jahedat. Ja pange tähele, et Schefflerat talub tõenäolisemalt kerge temperatuuri langus kui järsku üles hüppamist. Äärmusliku kuumuse korral pole harvad juhud, kui lill varjutab suurema osa lehestikust, mille järel taastumine võtab pika ja keeruka aja.

Õhuniiskus Veel üks oluline punkt, mida tasub tähele panna, on õhuniiskus. Scheffleri lille puhul peate peaaegu aastaringselt läheduses hoidma veemahutit. Looduslikult aurustudes tõstab vesi õhu niiskuse soovitud piirini. Võite eelistada ka tänapäevaseid õhuniisutajaid, mis nii mõõdavad niiskust kui ka suurendavad seda väärtuste seadmiseks. Kuid see valik nõuab rahalisi investeeringuid ja ei sobi kõigile.

Valgustus Kõik sordid eelistavad kasvatamist ilma otsese päikese käes. Kuid samal ajal on nad valgustuse taseme üle äärmiselt armukade. Näiteks võib Scheffler aktiivse kasvu korral külmal aastaajal vajada isegi kunstlikku valgustust.

Schefflera jaoks on optimaalne päevavalgustund 10—12 tundi. Selle põhjal tunneb lill kõige paremini aknaid, kuid ekraanide või muude värvide kohustusliku varjutamise korral otsese päikesevalguse eest.

Lillepoti asetamise koha valimine Üldiselt tunnevad taimed juba täiskasvanueas suurepäraselt isegi tubade nurkades, akendest kaugel. Kuid parem on esimest korda kasvatada noor lill heas valgustuses. Sel põhjusel on pott kõige parem asetada lääne või ida poole suunatud akendele, kus piisab päevavalgustundidest, kuid ultraviolettkiirgus on vähem intensiivne. Teisest küljest, kui päike on liiga agressiivne ja lööb lehestikku, pole Scheffleri jaoks varju üleliigne.

Teatavaid sorte saab kasvatada põhja poole suunatud akendel. Kuid see kehtib ainult nende liikide Stock Foto erinev liige, millel on tavaline roheline lehestik. Põhjaküljel olevad kirevad sordid kaotavad oma identiteedi ja värvitakse tavalises rohelises varjus. Kuid Schefflera lõunapoolsed aknad sobivad ainult külmal aastaajal. Suvel on Liige tema mootmed igat liiki foto seal liiga agressiivne ja kuum.

Kuidas see interjööris välja näeb? Peaaegu igasuguse kujunduse korral näeb Scheffleri tuba välja harmooniline. Selle peamine omadus - lopsakas ja suur lehestik - täiendab ja kaunistab ruumi alati. Scheffleri lille kirjutamine toimib kindlasti nii klassikalises interjööris kui ka muudes silmapaistvates kaunistustes. On teada, et taim näeb hea välja isegi tänapäevastes disainitüüpides, kuigi neis on märgatav üldise minimalismi ja kõrge funktsionaalsuse järgimine.

Hoolduse tunnused erinevatel aegadel Märgati, et Scheffleri lill on võimeline kohanema toatingimustega ja talub kergesti isegi madalat õhuniiskust. Teisest küljest on erinevatel aastaaegadel soovitatav järgida sisus mõnda reeglit, mis võimaldab teil kasvatada selle eksootilise taime lõhnavat ja tervislikku põõsast. Kevadel Niisiis, varakevadel on tavaks lille toita. Alguses on parem eelistada mineraalväetisi, milles on palju fosforit ja kaaliumi.

Suvele lähemal võite järk-järgult lisada orgaanilisi väetisi ka ülemise kastmise sisse. Scheffleri eripära on see, et talle meeldib söötmine väga.

Sel põhjusel ei piisa sellest, kui ta väetab ainult üks kord hooajal. Kogu sooja aastaaja kuni sügiskülmadeni tuleks vaheldumisi kasutada erinevaid vahendeid: kõigepealt mineraal, seejärel orgaaniline. Söötmise optimaalne sagedus: üks kord iga nädala järel. Suvi Suvekuudel on Schaeffleri jaoks kõige ohtlikum nähtus kuumus.

Seetõttu ei ole suvel vaja pöörata erilist tähelepanu, et lill ei oleks otsese päikesevalguse käes. Tegelikult on tal piisavalt valgust isegi aknast eemal. Isegi paar lisakraadi plussi tajub taim juba negatiivselt. Soojal aastaajal võib lille rõdult välja viia või jätta aeda õues, kui tingimused seda võimaldavad.

Liige tema mootmed igat liiki foto Mis on keskmise kukk paksus

Ainuke asi, mida tuleb jälgida, on see, et taimele ei lange palju päikesevalgust ja tugevad tuuled pole häiritud. Suvel on oluline ka mulla kastmine vähemalt kord päeva jooksul. Lehtede pritsimine pihustuspudeliga on täiendav meede: mida sagedamini, seda parem. Samuti võite hakata aretama Scheffleri, eriti kui põõsad kasvavad tugevalt. Sügisel Mida lähemal on talve algus, seda harvem tuleks lille kasta. Kui sügis on soe, siis piisab, kui lille kasta mitte rohkem kui 2 korda nädalas.

Kui külm ilm tuli kiiresti, siis vajab Scheffler 1 kastmist nädalas. Ka sidemete arvu tuleks järk-järgult viia miinimumini. Hilissügisel pole mulla väetamine kindlasti seda väärt. Kui lillepott viidi suveks õue, siis üsna sügise alguses tuleb see tuppa tagasi tuua, sest õhtul ja öösel hakkab see juba külmetama.

Talvel Talv on enamiku taimede jaoks uinunud aeg. Scheffleri lill pole erand. Talle meeldib kevadet jahedas ruumis oodata. Ilmselt ei tohiks te talvel lille sageli joota. Seda tuleks teha vastavalt vajadusele, vältides niiskuse tekkimist see on esimene samm haiguste ja kahjurite ilmnemise ennetamiseks. Teine oluline punkt on valguse puudumine enamikus Venemaa piirkondades talvisel ajal.

Võib-olla vajab Scheffleri lill lisavalgustust isegi tavaline kontori- või toavalgustus saab sellega hakkama. Vastasel juhul võib lill närida ja surra, rääkimata normaalsest arengust ja õitsemisest. Sordid ja tüübid Kaheksaleheline Kaheksaleheline Scheffler on atraktiivne selles mõttes, et see on üks lopsakamaid, rikkaliku lehestikuga. Rosettidel moodustub 8—12 lehte, millest igaühe laius on 3—5 cm ja pikkus kuni 20 cm.

Kaheksaleheline Scheffler näeb oma suure suuruse tõttu rohkem välja nagu palmipuu. Kiirgav Seda sorti Shefflera peetakse kui mitte kõige populaarsemat, siis ühte neist.

Selle peamised omadused on hoolduse lihtsus ja rikkaliku lehestiku moodustumine. Lehtterad kasvavad kuni 30 cm, ulatudes umbes 5 cm laiuseni. Kasvatajad on aretanud hulgaliselt kiirgava Shefflera liike. Täna saate isegi kuldsete lehtedega lilli kasvatada. Puu moodi Schefflera, mis sarnaneb väga väikese jäiga tüvega puule, väikeste lehtedega. Kasvades on selline sort rohkem dekoratiivne toataim, seetõttu näeb see kaasaegsetes interjööri tüüpides välja väga harmooniline.

Janine See on peaaegu ideaalne kohtadesse, kus päike on vähe. Arvatakse, et Schefflera Janine saab valguse puudumisega hakkama. Samal ajal ei kaota see oma peamist omadust - lehestiku mitmekesist värvi. Sellel olevate täppide kuju on erinev: kuskil sarnaneb see täppidega ja kusagil levib mööda taldrikuid veidrate plekkidega. Üks levinumaid Sheflera kiirgavaid hübriide nende aednike seas, kes otsivad ebatavalisi taimekujusid. Nora Scheffleri eripära on iga lehe sakiline piir.

Sel juhul on põõsas ise väga lopsakas, rikkaliku väljanägemisega. Selle eest on hea meel hoolitseda, sest lill talub rahulikult kuiva õhku, harvaesinevat kastmist, tuuletõmbust ja isegi otsest Liige tema mootmed igat liiki foto. Kuidas stimuleerida õitsemist? Normaalse õitsemise esimene tingimus ja isegi selle protsessi algus Scheffleris on ereda valguse olemasolu, pikad päevavalgustunnid üldiselt.

Mõnel laiuskraadil võib sel põhjusel vaja minna kevadel ja sügisel lisavalgustust. Teiseks on oluline taluda jahedust, vältida tugevat ülekuumenemist ja niisutada mulda nii palju kui vaja, püüdes mitte minna äärmustesse. Üldiselt ärge ärge ärrituge, kui Schefflera ikkagi ei õitse, sest vangistuses püüavad lilled välja Naita, kuidas suumida liige vaid üksikud aednikud ja seda siis enamasti juhuslikult.